Kas avatud meel on UHHUU???

Mis oli see, miks ma otsustasin ühtäkki kirjutada vaktsineerimisest ja välja tuua info sellise nurga alt?

Hakkasin täna ka ise sellele mõtlema, mis oli see, mis mind selleks ajendas, aga aus vastus, et ma täpselt ei suuda meenutada. See valdkond on minu jaoks pikemat aega olnud oluline, kuid mõni nädal tagasi tekkis mõte, et peaksin sellest kirjutama. Kindlasti oli seal ka mingi konkreetne tõuge, aga hetkel tõesti ei mäleta seda.

Üks teema, mis on minu jaoks terve elu olnud oluline, on õiglus ja ebaõiglus. Olen juba lapsest saadik võidelnud õigluse eest ja ma ei suuda jääda pealtvaatajaks, kui ma näen kuskil ebaõiglust. Eks see teema puudutab ka otseselt vaktsineerimise ümber käivaid diskussioone ja laiemalt võttes ka alternatiivset meditsiini ning ka vaimsemat mõttelaadi.

Selles teemas on kõige nõrgemas positsioonis tavalised kodanikud – pereinimesed, kes peavad suutma langetada otsuse, mis moel oma lapsi kaitsta või mingil muul kujul tervise eest hoolitseda. Jõupositsioonil on selles küsimuses ametlikud terviseorganisatsioonid ja ka meedia, kellel on väga suur juurdepääs infole ning nende jaoks ongi selle teemaga tegelemine põhitööks, mille eest saavad igapäevaselt palka, preemiaid või omavad suurt riiklikku rahastust.

Näiteks vaktsineerimine on ju meie riigis vabatahtlik ja seega inimene või lapsevanemad saavad otsustada, kas süstida või mitte. Seega ei tohiks olla ka ulatuslikku survestamist ja põhjendamatut hirmutamist, vaid pigem asjalik ja avalik arutelu.

Mina jätkuvalt pooldan seda, et igaüks otsustab ise, kas süstida või mitte. Ma ei kutsu kedagi üles seda mitte tegema ega ka vastupidiselt. See peaks olema vaba otsus ja peaks olema võimalik kätte saada tõest ja otsest infot, mis annaks võimaluse igal ühel langetada enda jaoks õige otsus.

Seda ka mistahes muudes terviseküsimustes.

Toon välja ühe paariaasta taguse sõnavõtu:


Mis juhtub, kui Google'isse sisestada sõna „tervendamine"? „Tervendamine inglite abiga; kuidas tervendada energiakeha; emotsionaalkeha tervendamine – valgusesaar; kas Jumal tervendab ka tänapäeval?".

Kõik need näited olid esimese kümne vaste sees, mis välja tulid. Ma neid linke ükshaaval lahti ei klikkinud. Aga kui vaadata laiemalt meie rahva tervist, mingit üldist vaimset tasakaalu ja ratsionaalset ümbritseva keskkonna adumist, siis uhhuu-kultuuri massiivne pealetung teeb mind tegelikult väga murelikuks. Ja me peame minu meelest päris tõsiselt mõtlema, kuidas sellise info pealetungile ühiskonnana vastu saada.

Meil on tervisega seotud informatsiooni rohkem kui kunagi varem, kuid informatsiooni rohkus ja kättesaadavus on kahe teraga mõõk – levib ka kõik see, mis võiks teinekord pigem levimata jäädagi. Või suisa loomata. Usk, et terveks ei tee mitte eluviisid, vajadusel ka diagnoos ja ravi, vaid piisab kolmanda silmaga kelmikast pilgutamisest, on ohtlik ja kulukas kogu ühiskonnale. Ebaõnnestumine tuleb välja tagantjärgi, kuid selleks hetkeks on enamasti kulunud juba palju väärtuslikku aega, mida oleks saanud kasutada teadus- ja teadmistepõhiseks aitamiseks.

Teine sõnavõtt:


Kui pool ja rohkem lapsevanematest kasvõi korra kahtleb oma järeltulijate vaktsineerimise vajaduses, oleme võtnud suuna sinna, kus juba laiutavad lamemaalased, MMS-i joojad, tunnustatud kristalliterapeudid ja lingamigurud. Me oleme võtnud suuna päramisse nurka, idioodistunud usupõhisesse nakkusohtlikku ühiskonda.

Enne kui toon välja, kelle poolt need sõnavõtud tehtud on, siis analüüsin nende väljaütlemiste sisu. Esimeses sõnavõtus on mitu murettekitavat asjaolu. Näiteks on algses infos välja toodud kaks google leidu: “Tervendamine inglite abiga” ja “kas Jumal tervendab ka tänapäeval?”. Analüüsin ainult nende pealkirjade alusel, sest mõlemates kajastub religiooni ja kristlik temaatika. Kohe järgmises lõigus on järeldus: “siis uhhuu-kultuuri massiivne pealetung teeb mind tegelikult väga murelikuks”.

Antud olukorras on nimetatud jumalasse või inglitesse uskumist uhhuu-kultuuriks. Mina ise ei ole kristlik inimene ega oma seega ka klassikalist usku jumalasse, aga väga suur osa inimkonnast seda teeb. Seetõttu on minu jaoks väga hämmastav selline sildistamine usklikesse inimestesse.

Järgnev lause: “Usk, et terveks ei tee mitte eluviisid, vajadusel ka diagnoos ja ravi, vaid piisab kolmanda silmaga kelmikast pilgutamisest, on ohtlik ja kulukas kogu ühiskonnale” on oma sisult taas üldistav ja halvustava tooniga.

Teaduslik lähenemine inimese tervisele on ju siiski tegelikult üsna lapsekingades. Olen ise kokku puutunud üksjagu alternatiivsete lähenemiste ja meetoditega. Selles valdkonnas ongi väga palju selliseid asjaolusid, mida ei olegi võimalik teaduslikult kuidagi seletada, ammugi mitte tõendada. Ka meditsiinitöötajad ise tunnistavad tihti, et positiivne mõtlemine annab häid tulemusi inimese tervisele. Kuidas on võimalik seda teaduslikult defineerida või selgitada?

See eelnev esimene sõnavõtt on tehtud meie riigi Presidendi Kersti Kaljulaid poolt. Ja teine sõnavõtt on sotsiaalminister Tanel Kiik poolt. Kui sellisel positsioonil olevad inimesed teevad selliseid väljaütlemisi, sildistavad ja naeruvääristavad teisitimõtlejaid, siis tekib mul tõsiselt küsimus, mis meie riigis ikkagi toimub. Kas see on eetiline ja õiglane? Kas inimestel on õigus uskuda seda, mida nad soovivad või peavad nad alluma sellele usule, mille sunnib peale riigi juhtkond?

Eesti President ja Sotsiaalminister otseselt sildistavad ja mõnitavad teisitimõtlejaid. Ja see ongi demokraatia ja "VABA" riik? Kas meie riigis on üldse võimalik rääkida tegelikult tervisest, mille alla peaks kuuluma ka vaimne tervis?

Kui nimetatud inimesed ise ei ole kokku puutunud alternatiivsete meetoditega, erinevate lähenemistega inimese tervisele, kas see annab siis õiguse naeruvääristada ja sildistada? Kas nimetus “Uhhuu” on positiivse tooniga? Ei ole ju.

Väga suur osa inimese tervisest algab siiski vaimsest poolest. Väga oluline on see, mis moodi inimene mõtleb, mis toimub tema tundemaailmas, kuidas oskab ta oma sisemisi vaimseid probleeme lahendada ja milline on tema kontakt oma sisemusega. See on üks osa alternatiivsest lähenemisest. Pole ju mitte kellegi jaoks mõistetamatu see, et kinnised inimesed, kes ei oska toime tulla enda negatiivsete tunnetega, neid alla suruvad ja seetõttu on pidevas stressis, hirmul või pinges, omavad väga palju suuremat tõenäosust haigestuda. Palju on näiteid sellest, kuidas noored mehed kannatavad südamehaiguste all ja just sellised mehed, kes töötavad väga palju, on pidevalt pinges, ei suuda lõdvestuda ega suuda oma vaimse tervise eest hoolitseda.

Kui ma midagi sellist kirjutan, kas ma olen siis koheselt “uhhuu-kultuuri” esindaja? Kui peaksin soovitama mediteerimist või pranayama hingamist selleks, et lõdvestuda ja olme-pingetest vabaneda, kas see teeb minust koheselt tervisesüsteemi mõistes vastaseks? Kui ma soovitan leida kontakti enda sisemise maailmailmaga, mille üheks osaks on analüüsida enda negatiivseid tundeid, neid ära tunda, osata neid defineerida ja nendega hakkama saada, kas siis on ministrihärra arvates minu maailm lame, joon MMSi ja usun kristallidesse? Või on minu maailmanägemus tema sõnade järgi “idioostunult usupõhine”?

Minu poolt välja toodud meetodite kohta on teaduses mõiste “platseeboefekt”. Sellega defineeritakse siis pea kõiki meetodeid, mis ei sisalda konkreetselt mingite kemikaalide viimist organismi. Selliselt võiksin ju samuti üldistada ja ütelda, et pea kõik psühholoogide ja erinevate teraapiate tegevus on siis seesama platseeboefekt. Ehk siis ka need ei tohiks kuuluda teaduspõhise meditsiini valdkonda.

Just selliste suundade tekkimise pärast otsustasingi võtta kätte ja kirjutada alustuseks vaktsineerimisest. Kindlasti soovin edaspidi kirjutada veel ka teistest teemadest, mis mingis osas on seotud klassikalise meditsiini vs alternatiivse meditsiini erinevate seisukohtadega. Näiteks on üheks selliseks teemaks depressioon ja sellest arusaamine ja selle teema liigitamine kas “haiguseks” või lihtsalt seisundiks. Selles teemas oman ka isiklikku kogemust ja olen väga lähedalt näinud väga erinevaid lähenemisi. Usun, et suudan sellest teemast väga põhjalikult ja avameelselt rääkida.

Tagasitulles vaktsineerimise teemasse. Minu jaoks on üheks väga suureks probleemiks Sotsiaalministeeriumi all tegutseva Terviseameti seisukohad ja käitumine. Eeskätt nende poolt levitatavad seisukohad ja info ning väga ühepoolne info kajastamine. Eriti murettekitav on konkreetsetele küsimustele mittevastamine või ebatäpsed vastused ja ebaselged seletused. Kokkuvõttes lihtsalt hämamine, et mitte vastata. Kas selline käitumine on siis see normaalne ja aktsepteeritav ning usaldust tekitav ametlik lähenemine nii tähtsale teemale?

Selle tõenduseks toon välja dialoogi Terviseametiga:

Küsija: 
“Lp. Terviseamet,
soovin teada väite kohta, et MMR vaktsiini saanud inimene on nakkusohtlik? Kas see vastab tõele ja kust saab selle kohta ametlikku infot, kas infolehest?

Mind huvitab, kas vaktsineerimata inimene võib saada äsjavaktsineeritult nakkuse ja seda tänu vaktsiinile?”

Terviseamet: 
“MMR vaktsiini saanud inimene ei ole teistele isikutele nakkusohtlik.

1. Väljavõte MMR vaktsiini M-M-RVAXPRO omaduste kokkuvõtetest http://ec.europa.eu/.../20190408144063/anx_144063_et.pdf :

Ülekanne
Väikeses koguses punetiste nõrgestatud viiruse eritumist nina või neelu kaudu on täheldatud enamikel isikutel 7...28 päeva pärast vaktsineerimist. Tõestust ei ole viiruse ülekande kohta vastuvõtlikele
isikutele, kes puutuvad kokku vaktsineeritutega. Seega ei peeta viiruse ülekannet lähikontakti kaudu (kuigi selleks on teoreetiline võimalus) märkimisväärseks ohuks. Kuid tõestust on leidnud punetiste
vaktsiini viiruse ülekanne lastele rinnapiima kaudu, millele ei ole järgnenud kliiniliselt väljendunud haigust.

Ei ole kirjeldatud leetrite viiruse rohkem nõrgestatud Enders’ Edmonston tüve või mumpsi viiruse Jeryl Lynn-i tüve ülekannet vaktsineeritutelt vastuvõtlikele kontaktisikutele.

2. Väljavõte MMR vaktsiini Priorix omaduste kokkuvõtetest https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1611593.pdf :
Ülekanne
Kunagi ei ole dokumenteeritud leetrite ja mumpsi viiruse ülekannet vaktsineeritutelt vastuvõtlikele isikutele. On teada, et ninaneelu kaudu eritub punetiste ja leetrite viirus 7...28 päeva pärast
vaktsineerimist, maksimumiga 11. päeva paiku. Tõendid nende eritunud vaktsiiniviiruste ülekande kohta vastuvõtlikele isikutele siiski puuduvad. Tõestatud on punetiste vaktsiini viiruse ülekanne lastele nii rinnapiima kaudu kui transplatsentaarselt, kuid sellele ei ole järgnenud kliiniliselt väljendunud haigust.”

Küsija: 
Tänan Teid vastuse eest. Mul on teinegi küsimus.
Mida täpselt tähendavad need protsendid väides, mis on vaktsiini kohta leitavad:
"One dose of MMR vaccine is 93% effective against measles"
"Two doses of MMR vaccine are 97% effective against measles"
Mind huvitab, kas esimesel juhul 7% ja teisel juhul 3% vaktsiini saanutest saavad ikkagi nakkuse kui viirusega kokku puutuvad?

Küsija: 
“Lugesin Teie vastuse nüüd mitu korda ja mõttega läbi. Esmasel lugemisel tekkis küll näiline arusaam, et sellist nakkusohtu justkui kui pole. Edasisel lugemisel saan Teie vastusest aru aga hoopis nii, et tõendeid pole - ehk isegi pole seda uuritud ja seetõttu teete järelduse, et "ei peeta ohuks".
Loen välja aga seda, et tegelikult pole siiski selget ja korralikku tõestust, et vaktsineeritud inimene ei oleks nakkusohtlik?

Mida tähendab täpselt see väide "tõestust ei ole"? Kas see tähendab, et pole piisavalt või põhjalikult uuritud?

Kohe järgmiseks ütlete: "Ei ole kirjeldatud leetrite viiruse rohkem nõrgestatud Enders’ Edmonston tüve ülekannet vaktsineeritutelt vastuvõtlikele kontaktisikutele"

Selles lauses ei ole väidet, et seda ohtu poleks, vaid ainult seda, et seda ei ole kirjeldatud. 
Minu küsimus on endine - kas on üldse uuritud viiruse levimist vaktsineeritud inimeselt vastuvõtlikele kontaktisikutele? Kas on olemas uuringut, kus MMR vaktsiini saanud isik puutub kokku vastuvõtliku isikuga ja selle mõju vastuvõtlikule isikule?

Kui MMR elusvaktsiin kutsub esile nö nõrgestatud kujul haiguse organismis, siis peaks inimene sisuliselt haiguse läbi põdema, et tekiksiksid antikehad, eks? Sellisel juhul peaks inimene mingil hetkel olema ka nakkusohtlik ja temaga kokkupuutunud isikud saama temalt sama viirusetüve, millega teda nakatati (vaktsineerimise teel). Kas see väide on loogiline? Kas seda väidet on põhjalikult uuritud?”

Terviseamet: “
Teie poolt esitatud andmete infoallikaks on Ameerika CDC (Centers of Disease Control and Prevention) https://www.cdc.gov/measles/vaccination.html .
„One dose of MMR vaccine is 93% effective against measles“ tähendab seda, et vaktsiini üks doos tekitab leetrite hemaglutinatsiooni inhibitsiooni (HI) antikehi kaitsval tasemel 93%-l vaktsineeritutest.

"Two doses of MMR vaccine are 97% effective against measles" tähendab seda, et vaktsiini kaks doosi tekitavad leetrite hemaglutinatsiooni inhibitsiooni (HI) antikehi kaitsval tasemel 97%-l revaktsineeritutest.”

Küsija: “tänan vastuse eest, aga Te ei vastanud ikkagi tegelikult küsimusele:
Mind huvitab, kas esimesel juhul 7% ja teisel juhul 3% vaktsiini saanutest saavad ikkagi nakkuse kui viirusega kokku puutuvad?”

Terviseamet: “Leetrite vastu immuniseerimata isikud on potentsiaalselt vastuvõtlikud leetrite suhtes.”

Küsija: “kas samuti on vastuvõtlikud 7% esimese doosi ja 3% teise doosi saanutest?”

- - - - -  vastust ei järgne - - - - - 

Küsija: “Praeguse seisuga on minu selge järeldus see, et konkreetsetele küsimustele ei järgne selget ja üheselt mõistetavat vastut. Toimub hämamine.

Mitte mingisugust usaldust ei ole võimalik tekkida, kui ei toimu selgelt, avatud, avalikku arutelu. Minu küsimused on siirad, aga Teie vastused seda ei ole.

Pole ka imestada, et on nii suur hulk vaktsineerimisvastaseid, kui riiklik kõrge amet ei suuda olla siiras ja konkreetne. 

Ma katsetan ühe korra veel. Tegemist on "kas" vormis küsimusega ja seega peaks saama vastata "jah/ei" vormis.

Küsimus (väga mitmendat korda):
Kas 7% esimese MMR doosi saanutest ja 3% teise doosi saanud inimestest on leetrite viirusele potentsiaalselt vastuvõtlikud?”
- - - - -  vastust ei järgnenud - - - - - 

Igaüks võib siit ise teha oma järeldused, kas tegemist on reaalsele ja murettekavale küsimusele mittevastamisega Terviseameti poolt või mitte.

Küsimused on ju reaalsed:
1. Kas ja kuidas on uuritud vaktsineeritud inimeste nakkusohtlikkus?
2. Kas 7% esmase leetrite vaktsiini saanutest ja 3% teise doosi saanutest ei oma leetrite vastu immuunsust ja on seega viirusele potentsiaalselt vastuvõtlikud?

Minu hinnangul on väga oluline teada, kui inimesed vaktsineerivad oma lapsi heas usus, et nad on haiguste eest kaitstud ja siis tuleb välja, et 7 last 100st ei omagi tegelikult kaitset.

Toon Teile väga konkreetse näite. Mitmetes suurtes Tallinna koolides õpib umbkaudu 1000 õpilast. Kui on teada, et vaktsineeritud on suurusjärgus 90-95% inimestest, siis järelikult on sellises koolis 50-100 last, kes ei ole vaktsineeritud. Kui nüüd aga selgub, et lisaks veel (keskmiselt) 5% vaktsineeritud lastest ei oma immuunsust, mis teeb siis arvutuslikult lisaks veel 50 last, kes ei ole immuunsed. Seega ühes koolis võib olla hinnanguliselt 10-15% (100-150) last, kes ei oma teadusliku lähenemise järgi immuunsust.

See on ju väga suur hulk. Lisaks on kõlanud väide, et 98% mitte-immuunsetest haigestub, kes puutuvad kokku leetrite nakkusega. See tähendaks seda, et kui sellesse kooli satub haigus, siis peaks haigestunute arv olema 98-147. See on näide nüüd vaid ühe Tallinna kooli kohta. Üsna tõenäoline, et leetrite levik ja epideemia peaks olema tunduvalt suurem ju. Aga ometigi ei ole. Miks?

Puhtalt matemaatika järgi saab selgeks see, et pole mitte mingit võimalust selleks, et 95% inimesi oleks immuunsed läbi vaktsineerimise. Kui alla 1-aastaseid üldse ei vaktsineerita, siis sealt tuleb juba 1% elanikkonnast. Nendele lisaks immuunpuudulikud inimesed, keda ei tohigi vaktsineerida. Vanusevahemikus 1-13 omavad vaid ühte vaktsiinidoosi ja neist juba 7% ei oma tegelikult immuunsust. Üle 13 aastased saavad ka teise doosi ja nende hulgas on 3% neid, kes ei oma immuunsust. Kõlama on jäänud ka väide, et vaktsiinid ei ole eluaegse toimega. Seega mingis vanuses kaotab vaktsiin oma toime. Väga raske on teha päris täpseid arvutusi, aga ka juhul kui poleks mitte ühtegi vaktsineerimisvastast, siis ei ole võimalik saavutada seda 95% piiri.


Samal ajal ütleb ametlik statistika seda, et terve Eesti peale on 2019. a esimesel poolel olnud 24 haigusjuhtumit.

Jätkuvalt on vastuseta küsimus nende reaalsete juhtumite kohta – kui paljud neist haigestunutest on vaktsineeritud ja kui palju vaktsineerimata. Järeldada võib seda, et tegemist polnud kaugeltki mitte sellega, et kõik olid vaktsineerimata.

Üldine järeldus on ikkagi see, et kaitstud pole keegi. Kuna ka vastuseid ei ole võimalik saada ja Terviseamet lihtsalt hoiab infot kinni, siis on seis kuidagi väga hämar ja kahtlane.

Lõpuks ikkagi see, miks siis toimub see päris massiline paanika ja hirmu külvamine Terviseameti ja meedia poolt? Reaalsuses on ju see, et juhtumeid on väga vähe. Ka kogu Euroopa peale on suhtarv üsna väike – kogu juhtumite arv vs kogu Euroopa rahvastik. Paanika ja hirmu külvamine on tunduvalt suurem, kui reaalne oht.

Inimesele, kes asja ei uuri ja sisuliselt ei süvene, jääbki mulje, et kohe-kohe on lähenemas midagi väga hirmsat ja surm justkui koputab uksele. Selline hirmus elamine aga soodustab pigem haigestumist, sest see nõrgestab ju vaimset tervist. Igasugune hirm ja paanika tekitab stressi ja just seetõttu muudab see inimesi veelgi vastuvõtlikumaks. Minu hinnangul on selline käitumine väga ebaeetiline ja taunitav. Kui mingid poliitilised jõud hirmutavad kas Venemaaga või terroristidega, siis on see samaväärne käitumine. Poliitikas on tagamaad mõistetavad, miks seda tehakse. Küll aga tekib küsimus, miks sarnane käitumine toimub meditsiinivaldkonnas – mis on ikkagi eesmärk ja kelle huvides või käsul see toimub?

Minu jaoks on endiselt kogu see teema väga mõistetamatu. Kuna selgeid vastuseid ei ole võimalik saada, riigi tähtsad persoonid sildistavad minusuguseid veel “uhhuu-kultuuri” esindajaks, siis see kõik ongi ajendanud mind nendel teemadel kirjutama ja avalikult diskuteerima.

Kommenteeri või jaga oma mõtteid blogi Facebooki lehel:

Loo autor: Blogi "Ühe isa lugu"


Kommentaarid

  1. "Minu hinnangul on väga oluline teada, kui inimesed vaktsineerivad oma lapsi heas usus, et nad on haiguste eest kaitstud ja siis tuleb välja, et 7 last 100st ei omagi tegelikult kaitset."

    See ei ole ju saladus, milline on MMR vaktsiini efektiivsus. Selle info saab enne vaktsineerimist teada. Kui Teie arst Teile seda ei öelnud, siis on muidugi halvasti, aga tundub, et olete lugemisvõimeline, seega ilmselt poleks olnud vaev see ka teada saada. 100% efektiivsusega vaktsiin oleks ilmselt meie kõigi unistus, aga alati on mingid (ka seletamatud) erandid, kelle puhul ei toimi nii, nagu vaja. See pole salastatud info.

    ""Two doses of MMR vaccine are 97% effective against measles" tähendab seda, et vaktsiini kaks doosi tekitavad leetrite hemaglutinatsiooni inhibitsiooni (HI) antikehi kaitsval tasemel 97%-l revaktsineeritutest.”

    Küsija: “tänan vastuse eest, aga Te ei vastanud ikkagi tegelikult küsimusele:
    Mind huvitab, kas esimesel juhul 7% ja teisel juhul 3% vaktsiini saanutest saavad ikkagi nakkuse kui viirusega kokku puutuvad?”"

    Vabandust, aga Te ju trollite. Teile vastati võimalikult täpselt, et kaitsev toime tekib vastavalt 93-l ja 97%-l vaktsineeritutest. Seega vastavalt 7-l ja 3%-l seda kaitsvat toimet ei teki. 100% kaitstust keegi kusagil ei lubagi. Kus on hämamine? Teile anti täpne vastus, mida need protsendid tähendavad.
    Kuna esimese doosiga on kaitstus vaid 93%, siis seetõttu soovitataksegi ka teist. Lapsevanem, kes arvab, et ühe sutsakaga on tema laps 100% elu lõpuni kaitstud, ei ole ilmselt esitanud ühtegi küsimust, lugenud infolehte ja/või kuulanud oma lapse arsti. Terviseametit selles süüdistada on üsna ebaõiglane.

    Kahe doosi järel on tõenäosus haigestuda 3%. Samas 1 haigestunu 4-st ehk 25% vajab leetrite nakkuse saanuna haiglaravi. 3 < 25. Kas vaktsiin oli efektiivne või mitte ehk kas olete 97 või 3% hulgas, seda näitab antikehade test. Ei mingit umbluud, kõik on kontrollitav. Kuidas sellel 25%-l aga seal haiglas täpsemalt kulgeb, ei tea ette ennustada keegi.

    Ma ei tööta Terviseametis.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan, et olete kirjutanud väga põhjaliku ja detailse vastuse. Teie kirjutamisest järeldan, et olete ilmselt meditsiinilise taustaga või siis väga hästi teadlik kogu temaatikast.

      Küll aga kirjutate, et see ongi normaalne, et MMR esimene doos annab väidetava kaitse 93% vaktsineeritutest. Kui loen riiklikku immuniseerimiskava, siis järgmine süst tehakse lapsele 13 aastaselt.

      Selle loogika järgselt on ikkagi siis 7% alla 13 aastastest lastest viirusele vastuvõtlikud?

      Eile õhtul nägin ka ERRist saatelõiku, kus dr. Joller teatas, et ei kutsu kedagi üles minema laboritesse, et teada saada tegelik antikehade hulk. Lisaks on see vist ka tasuline ja mitte kuigi odav lõbu?

      Riiklikult tehakse korralikult paanikat. Väidetakse, et vaktsiin kaitseb, aga reaalsuses tegelikult pole see üldsegi päris nii ju?

      Eilses saates selgus ka asjaolu, et testiti ühte 1998. aastal sündinud naisterahvast ja temal oli olukord antikehadega kõige nigelam. Ometi on tema ju see, kes on saanud just selle kiidetud MMR vaktsiini.

      Selle loogika järgi liigub meie ühiskonnas väga palju selliseid inimesi, kes tegelikult ei omagi kaitset tänu vaktsineerimisele. See aegub järelikult päris kiiresti.

      Võime vaid oletada kui suur hulk inimesi Eestis tegelikult ei oma sellest vaktsiinist mingit kasu. Sellest aga tegelikult selgelt ei räägita. Statistika haiguse leviku osas ei kinnita ka mitte kuidagi seda loogikat. Loogika järgi peaks viimase 2 aasta jooksul (arvestades seda kunstlikult genereeritud paanikat) olema seega ju ulatuslikud epideemiad Eestis. Miks seda siis ikkagi pole?

      Eesti inimesed liiguvad väga palju igal pool maailmas ringi, Eestit külastavad turistid väga suurtes numbrites. Lisaks töötab siin väga suur hulk võõrtööjõudu. Ometigi on reaalne statistika vaid see, et 10 haigusjuhtumit 2018. aastal ja 2019. aastal on neid olnud kõigest 24.

      Need numbrid pole kindlasti märkimisväärsed selle paanika ja hirmukülvamisega, mida teeb meedia, mingi hulk meditsiinitöötajaid ja Terviseamet.

      Kui see pole tegelikult hämamine, paanika külvamine ja hirmutame, siis mis see ikkagi on?

      Kustuta
    2. Te nimetasite seda üleküsimist trollimiseks. Kas see ongi nüüd pop väljend kõikide kohta, kes üritavad saada selgelt ja üheselt mõistetavat vastust?

      Minu teada trollimine on ikkagi midagi väga muud.

      Kustuta
  2. "Kui MMR elusvaktsiin kutsub esile nö nõrgestatud kujul haiguse organismis, siis peaks inimene sisuliselt haiguse läbi põdema, et tekiksiksid antikehad, eks?"

    Ei, haigust läbi ei põeta. Need ei ole üks ja sama asi. Samuti ei ole üks ja sama asi nakkuse saamine ja haigestumine. Vaktsiin ei tekita olukorda, et viirused Teie nahalt või ninast kummipallina tagasi põrkuvad. Nad sisenevad endiselt Teie organismi, kuid tänu olemasolevatele antikehadele suudab organism nendega kiirelt ühele poole saada, nad ei saa kontrollimatult paljuneda ning Te ei haigestu.

    VastaKustuta
  3. "Sellisel juhul peaks inimene mingil hetkel olema ka nakkusohtlik ja temaga kokkupuutunud isikud saama temalt sama viirusetüve, millega teda nakatati (vaktsineerimise teel). Kas see väide on loogiline? Kas seda väidet on põhjalikult uuritud?”"

    Näiteks üks ja mitte ainus: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27083423.
    "Given the high transmissibility of the wild-type virus and that transmission of other live vaccine viruses has been documented, we conducted a systematic review to establish if there is any evidence of human-to-human transmission of the live attenuated measles vaccine virus. We reviewed 773 articles for genotypic confirmation of a vaccine virus transmitted from a recently vaccinated individual to a susceptible close contact. No evidence of human-to-human transmission of the measles vaccine virus has been reported amongst the thousands of clinical samples genotyped during outbreaks or endemic transmission and individual case studies worldwide."

    VastaKustuta
  4. "Edasisel lugemisel saan Teie vastusest aru aga hoopis nii, et tõendeid pole - ehk isegi pole seda uuritud ja seetõttu teete järelduse, et "ei peeta ohuks".
    Loen välja aga seda, et tegelikult pole siiski selget ja korralikku tõestust, et vaktsineeritud inimene ei oleks nakkusohtlik?

    Mida tähendab täpselt see väide "tõestust ei ole"? Kas see tähendab, et pole piisavalt või põhjalikult uuritud?"

    See tähendab, et seni pole ühelgi kontrollitud juhul tuhandetest sellist ülekannet genotüpiseerimine kinnitanud. Kogu viiruste (ja ka patogeensete bakterite) leviku analüüs ja puhangute alguspunktide (patient zero) kindlakstegemine toimub geneetilise materjali alusel. Kui oleks toimunud ülekanne, siis me näeksime vastuvõtjal täpselt samasugust viirust, mis on vaktsiinis. Ennetades järgmist küsimust: siinkohal ei räägita vaid tüvest, vaid võetakse nö pulkadeks lahti, RNA üksikute nukleotiidideni ja nende erinevusteni välja.

    Genotüpiseeritakse ka siis, kui näiteks toimub haigega kokkupuutunud inimese vaktsineerimine esimese 72h jooksul ja sellel inimesel tekib näiteks lööve (kõrvalnähuna). Sellisel juhul kontrollitakse, kas tegu on metsiku viirusega või vaktsiininähuga. See on vajalik, et saada õige tegelike nakatumiste statistika.

    Laiemalt teaduse tegemisest: "Tõendeid pole" EI TÄHENDA, et pole (piisavalt) uuritud. See tähendab, et hüpotees võimalikust ülekandumisest pole siiani ühelgi juhul kinnitust leidnud. Otse loomulikult ei saa ega tohigi keegi väita, et seda kunagi ei juhtu. Me ei ole selgeltnägijad. Teadlased ka ei ole (miskipärast neid siiski süüdistatakse selles, et ei ole ning nõutakse 100%list garantiid), aga nad tunnistavad seda (andes tõenäosused, korrates uuringuid jne), erinevalt suurest hulgast inimestest, kes lihtsalt arvavad ja eeldavad ning peavad seda teadmiseks.

    ...või loevad isegi eestikeelsest infolehest välja seda, mida seal kirjas ei ole (viitan siinkohal kommentaarile teise postituse all, kus lihtsalt paisatakse õhku valeväide, vaktsineeritud inimese nakkusohtlikuse kohta. Kopi-peist ilmselt juba sadu kordi.)

    Ja Teie blogi on vaid üks paljudest, ma FB gruppidest ei räägigi. Ükski inimene ei jõua sama juttu uuesti ja uuesti korudvaid valeväiteid ja liialdusi sisaldavatele postitustele/kommentaaridele vastuseks kirjutada. Ka kogu Terviseamet mitte.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui Terviseamet annaks koheselt selged ja arusaadavad vastused või kasutaks neid ressursse, mis kuluvad väga kallite mõnitavate reklaamikampaaniate loomisele, siis saaks selle ressursi eest palgata mitu inimest, kes põhikohaga annaksid vastuseid ja teeksid põhjalikku, usaldatavat ja arukat selgitustööd.

      Paraku hetkel jääb tahes-tahtmata mulje sellest, et on küllaldaselt ressurssi selleks, et toota paanikat ja hirmu ning üsna teadlikult ei soovita anda selgeid vastuseid.

      Näiteks ootan Terviseametilt siiani pikisilmi vastust küsimusele nende 24 leetrite juhtumi kohta, mis on 2019. toimunud. Lisaks oli seal veel paar lisaküsimust.

      Miks ma ei saa vastust ka olukorras, kus olen nüüdseks korduvalt neile kirja saatnud? Ainus järeldus on see, et Terviseamet ei soovi välja anda tegelikku ja tõest infot, sest äkki siis paljastuks midagi, mis on võib kõigutada seni väidetut.

      Minu jaoks on kogu teema siiski "hämar" ja mitte kuidagi ei teki usaldust selles osas, et Terviseamet räägiks tõest juttu.

      Kustuta

Postita kommentaar