Kogu olukord on niivõrd kurnav ja jõuetuks tegev, kuid ma ei saa ka alla anda.

Jõuetuks teeb. Lootusetuse tunne ja jõuetus on see, mis mind valdab peale seda, kui olen olnud järjekordses vestluses facebooki teemas, kus mu oma tuttavad inimesed tulihingeliselt kaitsevad maskinõuet omamata selleks ühtegi arvestavat teaduslikku argumenti. Avaldavad arvamust, et kui on reegel, siis seda tulebki täita ja mitte küsida küsimusi. Kõige kurnavam on väide, et mina olen kõigest fotograaf ja nemad kuulavad pigem tuhandeid arste ja teadlasi ning usaldavad valitsust, sest see on ju loogiline.

Samas ei saanud ühtegi vastust, kui küsisin vastu, kus nad neid tuhandeid teadlasi ja arste kuulavad? Kus on need TUHANDED? Kui küsisin vastu, kas on üldse natukenegi ise teemat uurinud, siis ei saanud vastust. Vastuseks tuleb vaid see, et nad jäävad oma arvamuse juurde ja ei soovi kuulata vandenõuteoreetikuid.

Konkreetne lause, mis mulle kirjutati:

„Kas ma usun tuhandeid teadlasi ja arste üle maailma vōi siis vandenõuteoreetikuid. Loomulikult esimesi!“

Mina olen uurinud põhjalikult Terviseameti andmeid alates 1. Novembrist. Mul on eraldi exceli fail, kus on 144 rida, sest täpselt nii palju on päevi 1. novembrist tänaseni. Tabelis on 30 veergu, millest osades on algandmed Terviseameti infost (testide arv, positiivsete hulk, haiglaravil, haigla uued, intensiivis, juhitaval hingamisel jne) ja siis on erinevad arvutused – keskmine päevane positiivsete hulk, haigla suurenemine, uute haigestumiste koguarv nädalas, nädala uute haigestumiste osakaal koguarvust jne. Neid erinevaid arvutusi olen teinud väga palju. See kõik on vaid osake minu infost, mille põhjal oma väiteid teen. Eile avaldasin järgmise tabeli, mis põhineb Terviseameti ametlikul infol:

Siinsel graafikul on näha positiivsete testide arv alates 1. novembrist kuni eilseni - 15. märtsini. Välja on toodud graafikul kaks kuupäeva - 24. november, kui tuli esmane maskinõue ja siis 1. märts, kui tuli karmistav nõue, kus kõikjal asutustes algas sisuliselt nõiajaht maski mittekandjatele. Igaüks saab ise graafikult näha, et pole näha mingitki langust nakatumiste arvudes. Seega ei ole ühtegi tõendust, et maskid omaksid mõju viiruse takistamisel.

Lisaks sellele olen lugenud rohkelt erinevate teadusinimeste arvamusi ja väljaütlemisi, mida vähegi on meedia vahendusel võimalik olnud lugeda. Olen lugenud nii nende teadusinimeste arvamusi, kes räägivad olukorra ühest küljest, aga ka teiste arvamusi, kes sellega ei nõustu. Olen uurinud suremuse statistikat nii Terviseameti andmetest, aga vaadanud ka Tervise Arengu Instituudi andmeid ja neid omavahel rida rea haaval võrrelnud. Olen lugenud isegi teadustöid, käinud infot ammutamas Euroopa Ravimiameti kodulehelt. Olen uurinud varasemate aastate haigestumiste kohta nii Terviseameti lehelt, aga võrrelnud andmeid ka Rootsi ametlike andmetega. Olen saatnud korduvalt sisulisi küsimusi nii Terviseametile, Sotsiaalministeeriumile aga ka Ravimiametile. Ikka selleks, et saada kätte ametlikke ja tõenduspõhiseid kontrollituid andmeid selleks, et saaksin aru tegelikust olukorrast. 

Kui aga olen vastamisi diskussioonil inimestega, siis nende teadmiste pagas põhinebki vaid sellel kõige üldisemal infol, mis on nendeni jõudnud mõne uudistesaate või artiklite pealkirjade põhjal. Sealse info põhjal räägivadki nad „tuhandete“ teadlaste ja arstide arvamusest. Kui küsin vastu, et loetlegu mulle kasvõi kümne teadlase nimed, kelle arvamusest juhinduvad, siis ma vastust ei saa. Kui küsin, kui mitu teadusinimest on need, kes meie riigis valitsust nõustavad, siis vastust ei järgne. Kui mõnes vestluses uurin, mitu epidemioloogi nõustab valitsust, siis nad ei tea seda. Mina aga tean. Teadusnõukojas keset suurt „epideemiat“ ei ole nõustamas mitte ühtegi epidemioloogi. Teadusnõukoda on väga kitsas ring, kuhu kuulub kuus inimest ja sinna ei pääse lähedale teised teadusinimesed. Mul on infot, et teised teadusinimesed on püüdnud kontakti võtta, kuid neid ei võeta kuulda.

Sellised arutelud on aga tõeliselt kurnavad. Eriti selles osas, et ma tean, kes on need inimesed, kellega olen arutellu astunud. Nad on mu oma tuttavad, kellega mõni aasta tagasi istusime koos ja arutasime erinevate teemade üle. Nad teavad mind hästi – teavad seda, kuidas seisan õigluse eest ja astun välja ebaõigluse vastu, kuidas kuulan oma südame häält ja olen vastu igasugusele vägivallale. Nad teavad seda tegelikult hästi. Nüüd aga nimetavad mind vandenõuteoreetikuks. Mille pärast? Sest ma olen tõesti rohkem uurinud, teemadesse süvenenud ja näinud selgelt seda, et asjad ei ole kaugeltki mitte nii nagu on see pilt, mida inimesed arvavad, et ongi tegelikkus. Kas nad tõesti arvavad, et ma olen nüüd viimase aastaga täiesti ära pööranud ja minu olemus on muutunud? Ei – nad ei arva midagi – nad isegi ei süvene tegelikult. Neid tegelikult ka ei huvitagi. Kuulavad lühikesi lõigukesi uudistest ja seeläbi loovadki maailmapildi.

Mis ma siis ikkagi kirjutasin seal vestluses, millest teema käima läks?

Teemaks oli artikkel sellest, et üks maski mitte kandev inimene muutus vägivaldseks ja tekkis suur konflikt. Mina kirjutasin:

"ma siinkohal ei õigusta mitte natukenegi sellist vägivalda või sellist käitumist. Küll aga tahan juhtida tähelepanu sellele, et sellel mündil on ka teine külg.

Kas tõesti on vaja sellest maskikohustusest teha selline asi, et tekivad juba sellised olukorrad. Las siis olla mõni, kes ei kanna seda maski. Ei muutu mõne üksiku pärast see nakkuse ja haiguse olukord kuskile.

Pigem võiks mõelda korra sellele, mis toimub selliste inimeste sees juba tänaseks, et selline reaktsioon esile kutustakse. See näitab seda, et inimeste vaimne seisnud on juba niigi viimasele piirile viidud.

Ehk siis ei oleks vaja peale suruda niisuguse jõuga neid maske, mis tegelikkuses kedagi ei aita ega päästa. Ei ole ükski nakatumiskõver kordagi Eestis muutunud peale maskikohustuse kehtestamist 24.nov ega ka nüüd, kui 1. märts kaubanduses tuli nulltolerants. Pigem võime näha, et eile tuli uudis, et Eestis on nakatumisrekordid ja oleme Maailmas esikohal. Seda siis 13 päeva peale selle maskikohustuse karmistamist.

Ehk siis mõtlemiskoht võiks olla mõlemalt poolelt. Rohkem mõistmis kõikide osas."

Nii lihtne on teist sildistada maskivastaseks

Nad on kuulnud, et mask kaitseb ja seega mask on hea ning maskivastane on üks äärmiselt vastik tegelane. Ainuüksi juba mõiste „maskivastane“ on minu jaoks üks äärmiselt vastik sõna. Kas ma olen maskivastane seepärast, et eelistan seda mitte kanda? Kas ma olen siis ka oliivide vastane, sest ma eelistan neid mitte süüa – samas tarbin oliiviõli söökides? Kas ma olen lossivastane, sest ma ei ela lossis? Kas ma olen koertevastane, sest mul ei ole kodus koera? Siinkohal viimase näitena ütlen, et ma olen vägagi koerainimene – mul oli 12 aastat koer, kelle elutee lõppes 2,5 aastat tagasi. Ta oli mu parim sõber, kes oli minuga alati kõikjal kaasas. Kuid sellise lihtlabase liigitamise, sildistamise ja lahterdamisega saaks mind siis nimetada hetkel ju koertevastaseks. Selline ongi see praegune avalik suund, mida suurelt siis propageeritakse. Kõik on pealiskaudne, üldistav, sildistav ja pealt justkui ilusa koorikuga, kuid sisemuses täiesti mäda ja ussitav.

Igaüks, kes nüüd mõttega loeb, saab ju aru olukorra absurdsusest. Kahju ongi sellest, et neid mõttega lugejaid on tänaseks päevaks nii vähe alles jäänud. Enamus ei suvatse üldse süveneda, on pealiskaudsed ja tegelikult isegi ignorantsed. Lihtsalt jooksevad kaasa moesuunaga, milleks on kanda maske, olla vait ja kuuletuda kõigele. Võtta omaks kasvõi täielikud totrused ilma kordagi endalt küsimata, kas see on normaalne ja miks sellist asja kaasa teha. Seejuures siis trampides mutta kõik need, kes ei järgi sama eeskuju, kes mõtlevad kriitilisemalt ja julgevad omada enda arvamust. Kui juba läbi meedia on pidev sildistamine, mõnitamine ja naeruvääristamine saanud rohelise tule, siis see ju ongi nende jaoks see suund, millega peab sammu pidama.

Sa ei pea olema hall hiireke suures massis. Tõesti ei pea!

Kas ikka peab kaasa minema selle meedia poolt loodud kuvandiga? Ei, Te ei pea minema kaasa lollustega. Te ei pea järgima absurdust, vaid Te olete tegelikult iseseisvad inimesed, kellel on õigus oma tegelikule arvamusele. Teil on õigus järgida oma südant ja mitte kummardada neid, kes juhinduvad võimust ja rahast. Nemad saavad sellest kasu, mis on aga Teie vabandus?

Me oleme kõik üks ja seesama rahvas. Oleme needsamad inimesed, kes istusid mõni aasta tagasi koos ja rääkisime sellest, mis toimub meie sees. Avasime end koos samas grupis ja aitasime teineteisel erinevatest probleemidest üle saada. Mina olen siiani seesama inimene. Mul on endiselt needsamad väärtused. Ma lihtsalt ei ole nõus kaasa minema uue kommunismi-sotsialismi-diktatuuri lainega, mis kaotab inimlikkuse, mis eitab empaatiat ja kus domineerib võlts-hoolimine. Ma eelistan siiski neid tegelikke väärtusi, mis tulevad mu enda südamest. Ma juhindun oma sisemisest õiglustundest ja samal ajal suudan eristada propagandat tegelikust informatsioonist. Mul on antud aju, mida ma oskan kasutada. Lisaks olen ma võtnud selle aja, et tõesti teemadesse süvitsi minna.

Selle loo kirjutamise ajal sain veel sealses vestluses enda aadressil sellise teksti:

„Tarvo Alev tead minu jaoks ei ole sina see inimene, keda Ma usun. Sorri, aga Ma ei hakka sinuga siin sellel teemal rohkem vaidlema. Usu , mida tahad , aga sul endal pole ka minu jaoks piisavalt häid argumente.“

See kõik ongi kokku tõesti kurnav. Järgin oma südamehäält, seisan nõrgemate eest, annan oma panuse selleks, et inimlikkus ja terve mõistus jääks püsima ning saan selle eest vaid rohkelt mõnitada. See ongi väsitav ja teeb jõuetuks, kuid ma ei anna alla. Mu südametunnistus ei luba seda.

Ma usun siiralt, et see praegune suund ühel hetkel muutub nagu alati kõik muutub ja ma tean, et õnneks on veel neid südamega mõtlevaid inimesi, kes seisavad minuga selle eest, et see tegelik inimlikkus ei hääbuks. Isegi kui see peab olema suletud kardinate taga peidus nagu seda olid jõulud veel ca 40 aastat tagasi. Kõik eesriided langevad ühel hetkel. Nii kukub ka see valedel põhinev peavool, kes justkui arvab, et nad on võitmatud. Valedel põhinevad väärtused ei saa kunagi olla kauakestvad. Pole ka nüüd mingi erand.

Lihtsalt nukraks teeb, et see teekond peab nii kurnav ja keeruline olema.


Kui ka Sinul on sellel teemal oma arvamus, siis tule ja ütle seda blogi facebooki lehel: https://www.facebook.com/isalugu

Autor: Tarvo Alev