Kas me kõik sureme leetritesse?

Ma pole nüüd mitu kuud midagi kirjutanud, sest elu on kogu aeg nii jube kiire ja suvine aeg on mul fotograafina eriti tormiline.

Küll aga võtan nüüd aja selleks, et kirjutada ja natuke analüüsida ja arutleda teemadel, millest Terviseamet, ajakirjandus ja suur osa meie riigi meditsiinist sõna otseses mõttes (ropp sõna, mis riimub sõnaga “tasandab”) juba pikemat aega. Teemaks võtan vaktsineerimise ja eriti selle kõige suurema hirmutavama haiguse nimega leetrid, millest kuuleme pidevalt ja sellises võtmes, et tegemist justkui kõige kohutavama asjaga, mis üldse kunagi inimkonda tabanud on.

Miks ma kirjutan ja sellel teemal sõna võtan? Seepärast, et olen asja võtnud mõistusega ja kuna mul on ka endal kaks väikest last, siis tahtsin asja enda jaoks selgeks teha. Lähtun kainest mõistusest, elementaarsest matemaatikast statistikat analüüsides. Lisaks ajendab mind see, et mul hakkab ära viskama see ajupesu, mis väga kõrgel tasandil toimub ja kuidas selle tagajärjel tegelikult on tekkinud väga suured ohud väga mitmel erineval tasandil.

Tahan eraldi rõhutada seda, et ma ei kutsu üles kedagi vaktsineerima ega ka mitte vaktsineerima. Minu üleskutse on see, et mõtelge oma peaga, uurige veidi. Hinnake reaalset olukorda ja lõpuks lähtuge oma sisetundest. Eraldi rõhutan seda, et sissesüstitud hirm ei ole sisetunne – ärge laske end eksitada. Sisetunne on see väga sisemine hääl, kus Teil on teadmine, mis on õige ja mis on vale. Selleni jõuate nii, et analüüsite, millisel juhul on tegelikult süda rahul ja tunnete, et olete tõesti õigesti käitunud.

Mina lähtun täna erinevast statistikast, mida on võimalik tavakodanikul kätte saada ja kainest mõistusest ning loogikast. Sest just loogika on see, mis väga paljudel juhul kohe üldse ei klapi.

Võtsin lahti Terviseameti ametliku statistika ja sain sealt teada, et 2019. aastal on Eestis olnud tänaseks (esimese 6 kuuga) 24 leetrite juhtumit. Terviseametilt on korduvalt küsitud väljavõtet selle kohta, kui suur hulk haigestunutest on olnud vaktsineeritud ja kui palju mitte. Mingil põhjusel Terviseamet sellele küsimusele vastust ei anna. Küll aga võib teha loogilise järelduse, sest kui peaks haigestuma keegi, kes EI OLE vaktsineeritud, siis sellest kuuleb koheselt kõikidest ajalehtedest ja teleri uudistest. Seega võib järeldada, et enamik haigestunuid on olnud vaktsineeritud.

Mida sellest aga järeldada? Järelikult haigestuvad leetritesse ühtmoodi nii vaktsineeritud kui vaktsineerimata inimesed. Sellisel juhul ei kaitse vaktsiin üldsegi ju haigestumise või haiguse leviku eest. Aga nüüd võtmeküsimus – kui juba 2 aastat on räägitud sellest, kuidas see kohutavalt jube ja nakkav haigus Euroopat maha murrab, siis miks on Eestis ainult 24 juhtumit poole aasta jooksul. Kuidagi vähe ju? Eriti veel olukorras, kus kõik inimesed nakatuvad. Olukorras, kus inimesed reisivad pidevalt, meie riigis töötab hinnanguliselt 20 000 ukrainlast, kes tõenäoliselt külastavad ka oma koduriiki, mis on leetrite leviku poolest esirinnas. Kuidas on võimalik, et ikkagi pole epideemiat? Ja miks ikkagi on nii, et enamik haigestujaid on olnud vaktsineeritud, mitte vaktsineerimata?

Aga lõppude-lõpuks – 24 juhtumit 6 kuu jooksul. Mitte ühtegi uudist pole võimalik leida sellest, kuidas nendel inimestel on haigus kulgenud. Kui kaua nad põdesid, kas on saanud terveks jne. Millest võib järeldada, et kõik on kenasti haiguse läbi põdenud, pole mingeid tüsistusi ja kõik said terveks.

AGA MILLEST SEE KÄRA SIIS???

Miks siis see jube hirmutamise kampaania, need artiklid. Igal pool eraldi rõhutatud, kuidas see haigus võib lõppeda surmaga. Kindlasti võib. Aga ütelge mulle, milline haigus ei või lõppeda surmaga?

Mina saan hetkel aru, et kogu see kära käib 1,5 miljoni elanikuga riigis, kus oli 6 kuu jooksul 24 haiguse juhtu, kus kõik haigestunud said kenasti terveks. Tänaseks pole tulnud infot, et leetritesse oleks vähemalt viimase 10 aasta jooksul surnud ühtegi inimest. Tegelikult lugesin täna ühte artiklit, kus toodi välja, et lausa 60 aasta jooksul pole olnud ühtegi surmajuhtumit.

Kas see on tõesti väärt seda meeletut kära? Nüüd loogiline küsimus – miks siis ometigi seda kära tehakse? Miks seda hirmutamiskampaaniat levitatakse? See ei ole kohe mitte odav lõbu. Kui palju inimjõudu ja töötunde on maetud sinna, et leviks arvamus, et “leetrid tulevad ja tapavad”. Keegi või miski peab ju selle taga olema. Kuna see hirmutamiskampaania käib pea alati koos tekstiga “peab vaktsineerima”, siis ainus loogiline järeldus on see, et on mingi jõud, kelle väga suureks huviks on see, et vaktsiinid saaksid tehtud. See on minu jaoks eriti mõistetamatu olukorras, kus see vaktsiin ei kaitse haigestumise eest. Kui see vaktsiin ei kaitse ega hoia ära haigestumist, siis mis on tegelik eesmärk?

Ja nüüd veel asjalikumast statistikast, mis on ka leitav. Hakkasin uurima kahte valdkonda – liiklussurmad Eestis ja alkoholist põhjustatud surmajuhtumid. Üsna šokeerivad tulemused leidsin.

“67 hukkunut, 1823 vigastatut, lugematu arv kiiruseületajaid – selline oli liiklusaasta 2018”

Ametlik statistika ütleb, et Eestis sureb igal aastal alkoholi põhjustatud haiguste tagajärjel ca 400 inimest. 400 INIMEST SUREB EESTIS AASTAS!!!

Samal ajal käib aga väga ulatuslik kampaania mingi nakkushaiguse ümber, kus ei ole kümneid aastaid ühtegi surmajuhtu ja on vaid väga väike hulk nakatunuid. Kus on loogika?

Kas Terviseamet ei peaks mitte tegema väga-väga suurt ja ulatuslikku kampaaniat alkoholi tarbimise vähendamiseks või selle kaotamiseks üldse? Ometi näeme aga isegi 24. veebruaril telerist, kuidas presidendi pidulikul vastuvõtul käivad meie riigiisad ringi šampanja pokaal näpus. Näeme valimiste õhtul, kuidas erakondade pidudel end umbe juuakse. Igal viisil käib alkoholi “ülistamine” ja sellega anname oma lastele eeskuju, et joomine on normaalne. Miks Terviseamet siinkohal ei reageeri?

Igal ühel on võimalus minna ja avada www.terviseamet.ee lehekülg. Mis sealt aga silma kargab? Suured reklaamid -> “Kuidas leetreid ära tunda?”, “Vaktsineeri.ee” ja “Ebaravi – usalda tõenduspõhist meditsiini”.

Kui avada see “Ebaravi” alamlehekülg, siis sealt tuleb nähtavale 4 reklaamklippi, kus Märt Avandi on palgatud selleks, et naeruvääristada alternatiivset meditsiini. Sõna otseses mõttes mõnituskampaania, mis jooksis ka teles. Ma olen ise reklaamivaldkonnaga mõnevõrra kokku puutunud ja tean, millised rahad seal liiguvad. Selliste klippide tegemine ja nende teles levitamine on väga kallis ettevõtmine. Selle jaoks on maksumaksja raha vasakule-paremale loopida küll ja küll. Samal ajal jookseb teles juba mõnda aega reklaamikampaania, kus kerjatakse inimestelt raha sünnitushaiglale. Alles oli üleriigiline kampaania selle väikese lapse ravimiseks vajaliku summa kokkusaamiseks. Minu jaoks on loogika väga paigast ära.

Esmalt ei tegeleta üldse valdkondadega, mis tõsiselt tapab meie rahvast. Teiseks tehakse kampaaniaid ja kulutatakse väga suuri summasid mingi pea olematu haiguse suureks puhumisega ja kolmandaks pole raha ega vahendeid seal, kus seda tegelikult vaja oleks. Tagatipuks peaks see kõik tekitama mõtlevas inimeses usaldust? Päriselt ka?

Mind paneb veel eraldi tõsiselt mõtlema ja muretsema see asjaolu, kuidas toimub tsensuur ja väga ühepoolne teemade kajastamine. Kui poelettidele ilmus raamat, mis tõi välja vaktsineerimise ohud, siis Terviseamet keelas selle raamatu müügi ja levitamise. Nüüd alles oli juhtum, kus MTÜ Vaktsiinikahjustusega Laste Vanemate Ühing korraldab seminari ja algselt oli plaanis korraldada see Väätsa Mõisas, aga hiljuti ilmus teade:

“kahjuks peame teatama, et Väätsa Mõisas asuvat Väätsa Põhikooli juhtkonda ja Türi Vallavalitsust survestati Terviseameti ja erinevate ministeeriumite poolt kõnede ja kirjadega nii kaua, kuni mõis oli sunnitud meile seminari tarbeks broneeritud saali üles ütlema.”

MIS ASI SEE SIIS NÜÜD ON? SÕNAVABADUS?

Minu küsimus tekib aga hoopis selles, mida nii väga kardetakse? Miks toimub selline tsensuur ja sõnavabaduse piiramine? See ei ole ju ometigi arenenud ühiskonnas kuigi loogiline ega mõistlik. Mida sellest kõigest mõtlev inimene peaks järeldama? Kui asi oleks puhas, siis Terviseamet nii ei käituks ju.


Kokkuvõte


Ma olen kahe väikese lapse isa. Minu lapsed ja nende heaolu on mulle äärmisel oluline. Minu kõige püham kohus on seista nende heaolu ja turvalisuse eest. Just see on ka põhjus, miks olen ka ise hakanud omal käel kogu teemat uurima ja selle uurimisega on nii, et mida sügavamale minna, seda enam jõuan infoni, et midagi on väga mäda. Kogu see vaktsineerimise teema haiseb ja pole kindlasti mitte see, mida meedia vahendusel püütakse inimestele “maha müüa”.

Kallid inimesed, lapsevanemad! Uurige ka ise. Lugege, googeldage, rääkige teistega. Tehke seda eelarvamusteta ja avatud meelega. Võtke alustuseks seisukoht, et olete täiesti neutraalsed ja siis hakake infot koguma. Vaadake ise, mille otsa satute ja mida avastate. Siis selle info põhjal saate juba edasi teha järeldusi sellest, mis tundub õige ja mis ei tundu õige.

Kogu see teema on nii mahukas, et võiksin kirjutada siin veel mitmeid lehekülgi ja tuua ka väga selgeid ja loogilisi tõendeid ja selgitusi. Kui tekib vajadus, siis kindlasti teen seda veel. Tänaseks aga lõpetan ja panen selle “pomm-artikli” nüüd teele. Olen avatud arutelule.

Kommentaarid

  1. "Võtsin lahti Terviseameti ametliku statistika ja sain sealt teada, et 2019. aastal on Eestis olnud tänaseks (esimese 6 kuuga) 24 leetrite juhtumit. Terviseametilt on korduvalt küsitud väljavõtet selle kohta, kui suur hulk haigestunutest on olnud vaktsineeritud ja kui palju mitte. Mingil põhjusel Terviseamet sellele küsimusele vastust ei anna."

    Ilmselt tehakse kokkuvõte aasta lõppedes. 2018. kohta on info ju küll kenasti Terviseameti lehel olemas:

    "2018. aastal registreeriti 10 haigusjuhtu, haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 0,8 (2017. a
    oli 1 haigusjuht ehk 0,1 juhtu 100 000 el. kohta). Leetrite suhtes uuriti 172 vereseerumi
    proovi.
    Kõik diagnoosid on laboratoorselt kinnitatud. Haigusjuhte registreeriti Harjumaal (1,3 juhtu
    100 000 elaniku kohta) ja Saaremaal (24,1).
    30,0% haigetest olid lapsed vanuses 0-14 a, 40,0% isikud vanusrühmast 40-49 a. Mehed ja
    naised haigestusid võrdselt. Töötavad isikud moodustasid 70,0% haigete üldarvust,
    kooliõpilased 20,0% ja koolieelsed lapsed 10,0%.
    Kolmel juhul toimus oletatavalt nakatumine väljaspool Eestit (Bangladeshis üks ja Tais kaks).
    Hospitaliseeriti 30,0% haigetest.
    Esines 2 rühmaviisilist haigestumist: kodune kolle kahe sissetoodud juhuga ning puhang 8
    juhuga.
    Kõik haiged haigestusid märtsis (40,0%) ja aprillis (60,0%).
    Haigetest 30,0% olid vaktsineeritud."

    Allikas lk 40: https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/epid_ulevaade_2018.pdf

    VastaKustuta
  2. "kui juba 2 aastat on räägitud sellest, kuidas see kohutavalt jube ja nakkav haigus Euroopat maha murrab"

    Tegelikult Te ju liialdate hetkel ise samamoodi. Räägitakse sellest, kuidas leetritesse haigestunute arv on pidevalt ja kiirel tõusuteel ning see viitab võimaliku epideemia puhkemisele lähimas või kaugemas tulevikus. Lisaks on tõde ka paraku asjaolu, et leetrite vaktsiin pole ainus, mille tegemisest järjest rohkem loobutakse ja see on juba märksa tõsisemaks tegev vaatenurk. Nimelt need teised vaktsiinvälditavad haigused, mida võiks tõesti ka ilma liialdamata nimetada jubedaks ja kohutavaks. Teie jutust eeldan, et enda lapsi Te vähemalt MMR vaktsiiniga vaktsineerida lasknud ei ole. Kuidas teiste vaktsiinidega on? Ilmselt samuti mitte ja selliste inimeste arv kipub järjest suurenema. Minu meelest on tervisevaldkonna inimeste mure mõistetav.

    Leetrid on praegu üsna leebe näide, mismoodi viirus uuesti pead tõstab. See on reaaleluline just praegu meie silme ees toimuv mudel, millest ühiskond võiks ju järeldused teha ja õppida. Aga kui selleks näiteks oleks leetrite asemel lastehalvatus või difteeria? Kas siis oleks samamoodi asjatu paanika külvamine?

    Samas, eks oma särk on meile ikka kõige kallim, kuni see "särk" pole oma vaktsineerimata rase kaasa, alla aastane imik või immuunpuudulikkusega kallis-kallis lähedane, kellele näiteks lasteaialaps koju kaasa leetrid toob. Aga noh, väga vähesed ju surevad tegelikult, mis seal ikka muretseda. MINUGA ei juhtu.

    Ja muidugi, kes tahaks vaktsiinitüsistusega last, eks. ECDC (European Centre for Disease Control and Prevention) andmetel registreeriti perioodil 1. detsember 2017 – 30. november 2018 Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna aladel 12 790 leetrijuhtumit. 35 inimest suri. See tähendab, et suremus oli 2,7 / 1000. Kui siia kõrvale panna tõsisemate tüsistuste tekkimise sagedused...?

    Praegu tundub veel üsna ohutu, vähe juhtumeid, ukrainlastest ükskõik. Aga kui Teie moodi mõtlevaid inimesi on juba üle teatud kriitilise piiri? Siis see ohutuse tunne hakkab kaduma, kas Te ei arva?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Soovitan ka lugeda kogu Kristel Liis Põdder'i artiklit. Kasutasin kohati tema poolt välja otsitud andmeid.
      https://bioneer.ee/kristel-liis-p%C3%B5dder-leetrid-ei-ole-ohutu-lastehaigus

      Lugege, miks räägitakse, millest räägitakse ja kelle pärast räägitakse. Kirjas on ka vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste osakaal puhangutes haigestunute hulgas. Keegi ei varja ega salatse.

      Kustuta
  3. "Kas Terviseamet ei peaks mitte tegema väga-väga suurt ja ulatuslikku kampaaniat alkoholi tarbimise vähendamiseks või selle kaotamiseks üldse? "

    Alkoholi liigtarvitamise ennetusega tegeleb meie riigis peamiselt Sotsiaalministeeriumi alluvusse kuuluv Tervise Arengu Instituut koostöös mitmete erialaseltsidega. Mida täpsemalt tehakse, see on kirjas (kui muidu tõesti kusagil silma ei hakka) https://www.tai.ee/et/tegevused/tervise-edendamine/alkoholi-liigtarvitamise-ennetamine

    Minule isiklikult jäävad küll silma/kõrva näiteks kasvõi suuremate pühade ajal toimuvad kampaaniad. Jaanipäeval kaine autojuht, aastavahetusel ja jõuludel kirjutatakse sellest, kui palju ja kas on mõistlik alkoholi tarbida. Politsei teeb "Kõik puhuvad" reide, millest vahel isegi ette teatatakse. Abosluutselt iga alkoholi tõttu toimunud õnnetuse uudise juures on manitsevad repliigid ja meeldetuletused, sh ka stiilis, et ära lase oma purjus sõpra rooli.




    VastaKustuta

Postita kommentaar