Kopp ees koroonast? Üleskutse – teeks ühe koroonavaba päeva?

Hakkasin juba eile seda postitust kirjutama, kuid väsimus ja tüdimus oli suur ning ei suutnud oma mõtteid selgelt kirja panna. Tüdimus sellest, et püüdsin saada ettekujutust sellest, mis inimeste mõtetes ja tunnetes toimub ning seda proovisin aimata kolades ringi mööda internetti ja erinevaid fb gruppe ning lugeda, mida seal kirjutatakse, jagatakse ning mis on need üldised arvamused seal. Lisaks sellele vaatasin mõnda live-ülekannet ja uurisin ka äärmuslikumaid seisukohti.

See tegevus on äärmiselt väsitav, sest erinevaid emotsioone on väga palju ning inimeste arvamused kõiguvad ühest äärmusest teise. Kui jätan kõrvale kümned vandenõuteooriad, siis keskeltläbi võib öelda, et on kaks suuremat inimeste gruppi – ühed need, kes võtavad rahulikult, on karantiinis ja lihtsalt ootavad ja vaatavad, mis edasi saama hakkab. Teine grupp on üsna hirmunud ja muretsevad iga väiksemagi asja pärast – tänu hirmule on ka üsna vaenulikud ja kurjustavad iga inimesega, kes julgevad kasvõi poes käia.

Küll aga on alles algus ja tegelikku seisu saab näha vast mõne päeva pärast, kui hakatakse aru saama, et harjumuspärane rütm on täielikult muutunud. Ei saa minna tööle, ei kooli ja tuleb hoopis püsida kodus. Ei ole enam ka nii palju väljundeid oma mõistuse rakendamisel ja tuleb hakkama saada selle tühjusega, mis võimust võtab. Osho on ütelnud, et pole midagi raskemat, kui mitte millegi tegemine. Kuigi minu elus pole tegelikult suurt midagi muutunud – olen niikuinii kodus töötav ja elu siin on juba pikalt olnud samasuguses rütmis, siis ka ise tundsin eile, et mingi muutus on ikkagi toimunud. Aja mõiste oleks justkui teistsugune. Eks minu erinevus ongi selles, et olen harjunud ette mõtlema ja tulevikku planeerima, kuid hetkel on see mõttetegevus üsna piiritletud, sest plaane võib ju teha, kuid ei tea täpselt, mis suunas saab mõelda, sest teadmatust on ju palju.

Küll aga võib see olukord olla üsna keeruline nende inimeste jaoks, kellel see seis on täiesti erakordne. Kui kogu elurütm on täielikult sassis ja ka tuleviku osas on absoluutne teadmatus. Olemas on ainult praegune hetk koos nende uute tunnete ja mõtetega.

Teen järjekordse üleskutse – teeks ühe koroonavaba päeva?

Isegi kui vabandame end sellega välja, et püüame hankida asjalikku ja tõesti infot ning asjade seisuga kursis hoida, siis tuleb tõele otsa vaadata ja tunnistada, et mingit tõde ja selgust ükski info otsimine ei anna, vaid seeläbi olukord muutub ainult segasemaks. Kui veel ausamalt asjadele otsa vaadata, siis on tegemist täieliku endale valetamisega, sest ainus eesmärk on juhtida oma mõistuses tähelepanu ära sellelt, et ei osata lihtsalt olla. Praegu oleks ideaalne aeg mitte-mõtlemiseks, lihtsalt olemiseks, mitte-millegi tegemiseks, aga see on asi, mille tegemist kunagi keegi õpetanud ei ole.

Nii me siis püüamegi kogu aeg oma mõistust töös hoida – kas käies iga natukese aja tagant telefonist infot hankimas, telerist midagi vaatamas või otsides paaniliselt tegevusi, mis sellelt tekkinud tühjuselt tähelepanu eemale juhiksid.

Kui hetkeks jätaksime aga kõrvale selle „koroona“ – lihtsalt unustaks ära üheks päevaks ja ignoreeriks seda – ei loeks internetist selle teemalisi kirjutisi, ei kirjutaks ise neid juurde, ei kommenteeriks neid teemasid ja mitte ühelgi viisil ei annaks sellele teemale energiat juurde ja ei võimendaks seda mitte mingil viisil. Ka mina ise järgin seda eeskuju ja see artikkel on siin viimane, mis puudutab koroonat ja peale seda sellest enam ei kirjuta. Viin oma tähelepanu mujale ja annan oma energiat sinna, mis tundub hetkel mõistlikum olevat.

Kas oled nõus selle üleskutsega kaasa tulema ja selliselt andma enda panuse selleks, et ühiselt ja kollektiivselt pöörata tähelepanu tegelikult olulisele? Sul pole vaja teha muud kui kasvõi üheks päevaks jätta internetis koroonateemalised asjad lugemata, need kommenteerimata ja ka uudistesaadete asemel kasvõi sulgema teleri ja võtma koos lastega ette lauamängud ning kõik koos naerma ja nautima teineteise seltskonda. Ei tundu ju raske ja see ju pigem mõistlik?

Iga kord, kui mõtetes hakkab ringlema see viirus või midagi sellega seonduvat, siis mõtle kohe – miks selline mõte minus tekkis? Mis on see muster, mis minu enda sees pidevalt käivitub? Kas ma kardan? Kas ma ei oska lihtsalt olla? Püüa korraks seda olukorda teadvustada ja siis hoopis vaata aknast õue, kus kõik on ilus ja rahulik ning korraks käi läbi see hetk, mis parajasti on – tuba on soe, süüa saab, pere on koos ja tegelikult kõik väga hästi. Rahutus on ainult iseenda sees ja see on täiesti mittevajalk tunne hetkel. Ole teadlik, mis Sinuga toimub ja suuna teadlikult end nägema neid asju, mis on hästi.

Tule ja jaga oma positiivsust ka teistele blogi FB lehel!

Ühe üleskutse teen veel – tule ja kirjuta selle postituse juures FB lehele kommentaariks asjadest, mis on Sinul hästi. Ehk siis teeks sellise positiivsete asjade loetelu, mis praeguses olukorras kõik hästi on. Kasvõi lühidalt ja paar asja, mida märkad, mis on hästi. Mind siiralt huvitab, kui palju ja kui erinevaid häid asju loetelusse tuleb? Seeläbi märkame koos postiivsust ja juhime tähelepanu kõigele sellele, mis on hästi. Kuna see on osadele inimestele raske, siis kui Sinu jaoks on see lihtne, siis palun tule ja kirjuta ning tee algust sellele jadale. Näita eeskuju ja küllap peagi teised sellele järgnevad. Jaga ja kutsu ka teisi sellega ühinema.

Kommentaari saad kirjutada blogi fb lehel: https://www.facebook.com/isalugu/
selle konkreetse artikli all kommentaarides.

Kui see tehtud, siis võta ja lülita end välja. Väldi koroona teemat ja lase mõistusel puhata – seeläbi saab puhkust ka keha. Küll aga märka edasi kõike neid häid asju, mis ümberringi on – isegi kui need on ka kõige väiksemad detailid. Mida rohkem märkame väikseid häid asju, seda lihtsam on märgata ka suuremaid positiivseid olukordi siin elus. Kui tekib olukord, kus tahaksid harjumuspäraselt halvasti ütelda, siis püüa seda korraks märgata, hinga, võta hetk endale ja siis otsusta, kas seda on ikka vaja teha.

Kui minuga tuleks kaasa kasvõi 1000 inimest, siis see annaks juba väikese heatahtliku laine Eestis. Kui aga suudaks jõuda 10 000 või 50 000 inimeseni, siis võib tulemus olla vägagi üllatav. Mis oleks kui prooviks? Jaga seda üleskutset ja ennekõike järgi seda ka ise. Kui ei proovi, kui midagi ei muuda, siis ka midagi ei saagi muutuda. Küll aga saad anda enda väikese panuse selleks, et ringlema hakkaks positiivsuse laine.

Tänan Sind juba ette.


Pane ka oma „like“ blogi facebooki lehele, siis näed ka järgmisel korral, kui olen kirjutanud või midagi jaganud:

https://www.facebook.com/isalugu/

Loo autor: Blogi "Ühe isa lugu"