Järgneva loo eesmärk pole mitte pisendada Ukraina toetuse olulisust, vaid pigem välja tuua, kuidas toimub valikuline toetamine, mida inimesed peavad ausaks ja siiraks hoolimiseks. Olen oma kirjutises kriitiline, aga aus ja otsekohene.
Üle maailma toimub igapäevaselt väga palju õudsaid asju ja see on toimunud niimoodi aastakümneid järgemööda, kuid inimeste huvi selle vastu on väga leige. Huvi tärkab ainult siis, kui meedia kaudu juhitakse tähelepanu ja öeldakse otseselt ette, mida inimesed peavad mõtlema, kuidas arvama ja mida tundma. Lausa näpuga näidatakse ette, kelle poolt tuleb olla, millised seisukohad on aktsepteeritud ja millised mitte.
Absoluutselt igasugune valitsevast narratiivist erinev seisukoht on taunitud. Isegi kui see seisukoht on selline, et iga sõda on kohutav, iga inimese surm on traagiline ja igasugune vägivaldsus taunitav, siis ka sellist seisukohta tehakse maha, sest see ei ühti sellega, mida meedia ette kirjutab. Näiteks tänasel päeval on meile selgelt ette öeldud, et nädal aega kestnud sõjas tuleb olla väga konkreetselt Ukraina poolt ja Venemaa vastu. See on ainus seisukoht, mis on „lubatud“. Mina isiklikult olen igasuguse vägivalla vastu ja tean, et igas konfliktis on alati vähemalt kaks osapoolt ja suure tõenäosusega pole kunagi nii, et ükspool on täielikult süüta ja teine on üdini paha. Praegusel juhul on ka osapooli üksjagu rohkem, kui vaid Venemaa ja Ukraina – oma rolli mängivad kogu selles sõjas ka teised suurriigid ja nende poliitika. See on aga asjaolu, mida ei tohi isegi mainida, sest vastasel juhul lüüakse kohe silt otsa ette – Putini toetaja.
Ei, ma ei toeta sellega Putinit. Olen väga selle vastu, mis sammu ta astus ja mida ta korraldab. Kuid see ei tähenda, et ma peaksin automaatselt heaks kiitma selle senise lääneliku poliitika, mille taga on enamasti raha ja võimu kummardamine, mille tõttu kannatavad ikka ja alati süütud inimesed üle maailma.
- - - - - - - - -
Loe ka eilset lugu:
- - - - - - - - -
Sõda Jeemenis - tuhanded surnud lapsed ja miljonid kannatajad
Toon näitena välja olukorra, mis toimub Jeemenis juba 8 aastat, millest meedia kirjutab väga napisõnaliselt ja mille vastu inimesed ei tunne mingit huvi. Kui Ukraina näitel on meedia ettekirjutuse põhjal nüüdseks nädal aega räägitud ja kirjutatud ainult sellest, igapäevaselt toimuvad lausa kampaaniad, suure hoolimise märgiks on inimesed oma sotsiaalmeedia kontodele kleepinud lipud, kogutakse toetusi, humanitaarabi ja kostavad valjud toetusavaldused, siis samal ajal kannatavad miljonid inimesed teises riigis juba aastaid, kuid neist ei paista keegi hoolivat. Seal on miljonid lapsed hädas, tuhanded neist saanud surma, paljud jäänud orbudeks, tuhanded sandistatud, kuid mitte ühegi inimese sotsiaalmeedia kontol pole kunagi olnud Jeemeni lippe. Pole olnud kampaaniaid, millega kogutaks sealsetele lastele elementaarseid tarbeid või toimuks selle raames punasele ristile abirahade kandmist.
Kus on siis see hoolimine? Kas sealsed lapsed ei vääri riideid, madratseid, süüa või midaiganes meil hetkel kampaaniakorras kogutakse Ukraina heaks?
Kuidas on küll nii, et inimesed tulihingeliselt väidavad, et nad on hoolivad ja empaatilised, kuid samal ajal otsustavad, milline laps on parem, kui teine. Kuidas ühe lapse kannatus on olulisem, kui teise oma? Kas see on siis tegelikult hoolimine, kui pigistame silma kinni tuhandete surevate laste osas, aga teeme üllast nägu teises riigis olevate inimeste kannatuste osas? Kas määravaks ongi ainult see, mida meedia ette ütleb ja kes on parajasti ründajaks? Kui kannatused on põhjustatud Putini tegudest, siis ühehäälselt mõistame need hukka, aga kui maailma teises paigas surevad süütud inimesed selle lääneliku enda poliitika tõttu, siis salgame selle maha ja teeme näo, et midagi pole juhtunud?
Kas see on tõesti südamest hoolimine või on see kõige suurem silmakirjalikkus, mis üldse olla saab?
UNICEFi andmetel on Jeemenis alates 2015. aastast tapetud või sandistatud üle 10 000 lapse.
Siin on ERRi 3,5 aasta tagune artikkel, mis kirjeldab veidi sealset olukorda: https://www.err.ee/872936/humanitaarekspert-jeemeni-riiki-pole-praegu-olemas
Siin on artikkel, mis toob välja eelmise aasta UNICEFi andmed : https://www.aljazeera.com/news/2021/10/19/unicef-10000-children-killed-or-injured-in-yemen
Olukord Eestis - piirangute mõjul surnud inimesed
Möödunud aastal oli Eestis väga suur liigsuremus ja see jätkub sama kõrgel kurval joonel ka sellel aastal. Nende surmade hulgas on kahjuks ka meie oma Eesti lapsed ja noored inimesed, kes lõpetasid oma elu enda käe läbi, sest ei suuda toime tulla selle kriisiga, mis meil on suures osas kunstlikult loodud. Küll aga sellel teemal ei kipu meedia meile kirjutama ega rääkima tõde, sest see ei lähe ju kokku poliitilise ideoloogiaga. Kui palju surmasi on tekkinud tänu nendele piirangutele, mida meile on nüüd järjepidevalt kaks aastat peale surutud põhjendusega, et püütakse võideldada viirusega? Samal ajal on kogu aeg viirus levinud ja selle levikut pole suudetud mitte grammigi pidurdada ei maskide sundusega, ei vaktsiinide pealesurumisega, ei piirangute kehtestamisega, siis ometi ei küsita küsimust, miks meil jätkuvalt need piirangud kehtivad?
Kui suurem osa Euroopast on kõik piirangud tänaseks lõpetanud, siis meil need jätkuvad. Miks? Ukrania toetuseks oli Vabaduse väljakule kogunenud tihedalt kokku ca 30 000 inimest, aga mitte ükski staararst ega meediaväljaanne ei teinud piuksugi sellest, et nüüd võiks seal viirus levida. Küll aga tehti seda aasta tagasi, kui samal väljakul oli kõigest tuhatkond inimest. Siis oli kohal politsei erinevad üksused, koerad, kiirreageerijad ja inimesi topiti jõuga bussidesse ja murti maha. Politsei käis ringi ja nõudis inimestelt 2+2 vahe hoidmist. Kõike põhjendati selle viiruse levimisega. Aga nüüd kui on uus poliitiline kampaania, siis nüüd PPA kirjutab oma sotsiaalmeedias ja tänab inimesi, et nad kohale tulevad? Mis asi see on?
Kui see pole silmakirjalikkus, siis mis asi see ikkagi on?
Kui meie riigi üks kõige müüdavam perearst - Karmen Joller sügisel võrdsustas meeleavaldusel osalejaid mõrvaritega, siis nüüd kutsus inimesi kokku ja on täielikult unustanud, et veel mõned kuud tagasi rääkis täiesti erinevat juttu, kus siunas oma inimesi ja püüdis neid näidata kõige kohutavamate elukatena. Seda kõike teeb perearst, kes peaks olema ühiskonnas see hoolivuse ja eetilisuse etalon, kelle eesmärk on inimesi aidata. Kas selline käitumine on siis aitamine?
Kõige nukram ongi see, et suurem osa inimesi ei taha seda kõike üldse analüüsida, vaid igal hommikul avavadki uudisteportaali või teleri ja ootavad sealt selgeid juhiseid, mida nad peavad või tohivad mõelda, keda peavad hukka mõistma või kellele toetust avaldama. Telerist öeldakse ette, milles seisneb hoolimine ja milliseid seisukohti võib võtta ning seda peetaksegi nüüdseks täiesti normaalseks. Kas see ongi see, mida me tegelikult tahame – olla kuulekad koduloomad, kellel puudub igasugunegi enda mõttemaailm, me olemegi üks suur hall mass, kes ei ole enam võimelisedki ise otsustama, mis on tegelikult siin maailmas õige või vale, vaid täidame ainult truult käsku ja oleme nagu kodumasinad, mida keegi lülitab sisse ja välja vastavalt sellele, millist eesmärki parajasti vaja täita on?
Kas Sina oledki õnnelik seetõttu, et Sul puudub igasugunegi südametunnistus, mõtlemisvõime ja Sulle öeldaks ette, mida Sa võid tunda, mida mõelda või mis hetkel tohid mõelda ja mis hetkel pead kükitama nurgas puhkerežiimil kuni mingi onu või tädi vajutab puldist nuppu ja aktiveerib Sind taas tegema ainult seda, mida temal parajasti temal vaja on?
Kas see ongi see ülim õnn ja rahuolu Sinu jaoks – olla nagu röster, mida lülitatakse sisse-välja ainult selleks, et küpsetada kellegi teisele saia täpselt nii soojaks nagu tal parajasti vaja on? Ja kui siis Sind kui rösterit pole enam vaja, siis visatakse Sind lihtsalt minema ja võetakse kasutusel uus ja järgmine mudel.
Kas see ongi see empaatia ja hoolivus Sinu jaoks tegelikult või ehk ikkagi tunned mingil tasandil, et midagi on väga jama ja kui see nii jätkub, siis ühel hetkel on lõpptulemus äärmiselt traagiline?
Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis alljärgnevalt leiad konto andmed, kuhu head inimesed saavad teha mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.
Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019
Selgitusse: "Blogi toetus"
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.
https://www.facebook.com/isalugu
Loo autor: Tarvo Alev
Kommentaarid
Postita kommentaar