Pilguheit muinasjutu maailma - Eesti kõige ägedama stuudio lugu


Muinasjutu Fotostuudio on meie pere ettevõtmine olnud tänaseks juba üle viie aasta. Tegemist on reaalse stuudionurgaga, kus kõik ongi täpselt selline nagu piltidelt näha. Meil on loss, kuhu lapsed saavad sisse minna, sild üle jõe, kiik vee kohal, rohkelt taimi ja erinevaid loomi. Mitmed kliendid on kohale tulles imestunud, sest arvasid, et pildid on tehtud tavalisest stuudios ja siis oskusliku photoshopi tööga oleme loonud juurde selle muinasjutumaailma. Ei – kõik on ka päriselt täpselt nii nagu piltidel näha.

Aita meil jõuda huvilisteni

Me oleksime väga tänulikud, kui jagaksite seda lugu sotsiaalmeedias või oma tuttavate perede hulgas, sest väikese fotostuudiona on reklaamimise võimalused väga napid ja tänaseks on Eestis veel väga palju lapsevanemaid, kes pole meist seni midagi kuulnud, kuid oleksid kindlasti huvitatud oma lastest saamast imelisi pilte, millega saaks kaunistada lastetoa seinu, pilte trükkida laste padjapüüridele või teha neile oma pildiga koolikotte, pinaleid või nende sööginõusid, mis kindlasti muudaksid iga hommikuse pudru üksjagu maitsvamaks.



Muinasjutustuudio sünnilugu

Muinasjutu Fotostuudioga alustasime 2017. aastal. Eelnevalt käisin Inglismaal tutvumas sealse „Fairies and Elves“ fotostuudioga, kus minu hea tuttav on juba aastaid teinud analoogses stiilis pilte. Seal on tegemist rahvuslikul mütoloogial põhineva imitatsiooniga, kus on samuti muinasjutulised lahendused ja väga erinevad kostüümid, kus sünnivad inimelised pildid nii väiksematest, aga ka juba veidi suurematest poistest ja tüdrukutest.

Viibisin 2016. aasta kevadel Inglismaal mitu päeva nii vaadeldes, aga ka assisteerides sessioonidel ja seejuures talletades oma mälusse kõik sealsed kavalused, kuidas on võimalik kasutada erinevaid valguslahendusi, et luua ühest ja samast kohast rohkelt erinevaid ja väga unikaalseid pilte. Kui ma Inglismaalt tagasi jõudsin, siis oli ideid ja plaane rohkem, kui oleksin neid jõudnud ellu viia, aga kuskilt pidi ju alustama. Mul oli puudu  fotovarustust, polnud aksessuaare ega tegelikult midagi – olid ainult ideed. 


Alustasin sellest, et otsisin e-bayst välja paar sobivat suurt fototausta ja tellisin need ära. Samuti suure hulga erinevaid kunsttaimi, lilli, lehti ja muud sellist. Järgnevalt otsisin, kust on võimalik tellida kunstmuru ja suuri peegleid, mis käivad maha, et tekitada kaunist vee-efekti. Kus on aga vesi, seal peaks olema ka sild – kuna sellist silda ei ole võimalik kuskilt soetada, siis otsustasin selle ise ehitada. Tollel hetkel ma isegi veel ei teadnud, et järgnevate aastate jooksul arenevad mul ideed edasi ja lisaks sillale saan ehitada terve suure lossi, müüri, väga autentse kännu, kauni looduslähedase kiige ja veel mitmeid väiksemaid detaile.

Iga järgneva hooajaga oleme siin stuudiot edasi arendanud ja püüdnud teostada ka kõige hullumeelsemad ideed, mis esmapilgul on tundunud üsna võimatuna. Lossi, selle alusmüüri ja teisel pool servas asuva suure müüri valmistamine oligi kõige suurem väljakutse. Mul oli küll teatav visioon peas, milline see loss võiks välja näha, kuid ega kuskilt ei olnud võimalik leida mingeid analoogseid näidiseid, sest ma ei suutnud tuvastada, et midagi sellist oleks keegi kunagi varem teinud. Nii siis hakkasingi ise otsast ehitama, kus algselt tegin puidust karkassi, millele hakkasin peale kleepima penoplastist väljalõigatud „kive“. Nende lõikumine oli küll päris korralik ettevõtmine, sest kokku pidin lõikuma mitusada penoplastist kivi, mille siis kõik ükshaaval laduma ja kleepima. 

Kõige huvitavam osa oli lossi värvimine, sest mul polnud õrna aimugi, et penoplast hakkab sulama, kui seda värvida nitrovärvidega. Kui olin esimese purgi peaaegu tühjaks pihustanud, siis alles avastasin, kuidas penoplast on hakanud kobrutama ja kohati isegi mullitama. Küll aga oli see ilmselt universumi poolne appitulek, sest selle sulamise tulemusel tekkis täiesti reaalne kivide imitatsioon ja ma poleks ealeski uskunud, et suudan saavutad nii elutruu väikese lossi.


Kuidas fotosessioon toimub?

Fotosessioon algab sellest, et lähen saabuvale perele väravale vastu ja juhatan nad stuudiosse, kus enamasti ootavad ees Raili ja Lisette – ehk minu enda pere, kes on mulle sessioonidel abilisteks. Sessioonile tulevate laste jaoks on meil aastatega kogunenud stuudiosse päris suur hulk kauneid kleite tüdrukutele erinevas vanuses ja mõõdus. Poistele on mõned kostüümid, aga ka triiksärke, ülikondi ja viigipükse. Lisaks eelnevale on valik erinevaid peaehteid, pärgasid ja mitmeid erinevaid aksessuaare.

Lapsed on väga erinevad – osad neist on väga sotsiaalsed ning tormavad väga aktiivselt kohe uudistama kõike, mis stuudios näha on. Teised on jällegi arglikumad ja vajavad sisseelamiseks aega. Seeõttu olemegi varunud sessioonidele piisavalt aega ja üldjuhul ei broneeri sessioone vähem, kui 2-tunnise vahega. Kuna lapsed on väga erinevad, siis läheneme neile ka vastavalt nende iseloomule – kui vaja, siis mänguliselt ja viime laste tähelepanu kõigele huvitavale. Mida rohkem nad süvenevad võluraamatu lugemisse või püüavad oma puudutusega süüdata tuld laternas või hoopiski uurivad aaretelaekas leiduvat varandust, seda enam kaob hirm ja nad unustavad täielikult ümbritseva.

Sellised hetked on minu jaoks kõige imelisemad kahel põhjusel. Üks osa muidugi see, et sellistel hetkedel saan teha kõige paremini oma tööd ja püüda imelisi kaadreid, aga selle käigus toovad lapsed ise kõige ehedamalt välja oma loomuliku olemuse, näoilmed ja kogu selle lapseliku siiruse, mis kajastub ka piltidel ja mis jääb neile mälestuseks kogu eluks.



Kuidas toimub sessioon keerulisemate lastega?

Meie juures on sessioonidel käinud rohkelt ka erivajadusega lapsi, kellel on olnud kergemaid tähelepanuhäireid, aga ka tõsisemaid diagnoose, mille puhul lapsevanemad alati muretsevad, kuidas lastest küll ilusaid pilte kätte saada ja kas saame nendega ikka hakkama.

Mina oman kogemust noorsootöötajana ja mul ripub seinal isegi vastav kutsetunnistus, mis annab aimu sellest, et olen läbinud vastava koolituse. Küll aga rohkem aitab kaasa loov lähenemine ja pidev lastega suhtlemine ning nende enda reaktsioonide jälgimine ja vastavalt sellele kiirelt tegevuskava muutmine. 

Senise viie aastase kogemuse ja sadade tehtud sessioonide jooksul pole olnud veel mitte ühtegi olukorda, kus pildid oleksid jäänud tegemata või poleks saanud kätte imeilusaid kaadreid. Isegi lastest, kes esimesed 20 minutit olid minu poole valdavalt seljaga või tuiskasid mööda stuudiod ringi kiiremini, kui ükski pilk jõuaks neid jälgida, siis ka nendega jõuame lõpuks alati kokkuleppele ja leiame selle viisi, kuidas teha koostööd. Päris mitmeid kordi oleme kasutanud ka lahendust, et ema või isa läheb lapsega koos pildile, mis annab lapsele juurde turvatunnet, et ta pole seal päris üksi. On ette tulnud ka olukordi, kus kiiresti riietame ema kauniks printsessiks või kuningannaks ja selliselt sünnivad tervest perest väga maagilised pildid.



Kui palju selline sessioon maksab?

Hinnad sõltuvad väga mitmest asjaolust – kõige enam valitud paketist (piltide arvust), aga ka sellest, ka parajasti on meil käimas mõni aktiivne kampaania, kus saab sessiooni tavahinnast tunduvalt soodsamalt. Kõige parem oleks pidevalt jälgida meie tegemisi fotostuudio facebooki lehelt https://www. facebook.com/TarvoAlevPhoto või meie stuudio kodulehelt https://www.tarvoalev.eu, kus on välja toodud kõik paketid, hinnad ja täpsemad tingimused.


Aita meil levida ja jõuda kõikide soovijateni – jaga seda artiklit oma sotsiaalmeedia lehel.


Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.

https://www.facebook.com/isalugu

Loo autor: Tarvo Alev

Kommentaarid