Kellele kuuluvad meie lapsed, kellele meie riik? Vastus Andrei Korobeiniku ähvardusele.

Tunnen, et pean taaskord kirjutama loo osaliselt vaktsineerimise teemal, sest see teema on ikka väga jõuliselt esiplaanil pidevalt. Täna jõudis minuni riigikogu liikme Andrei Korobeiniku sõnavõtt ja arvamus, kus ta avaldab arvamust, et vaktsiinivastased jäägu ilma lastetoetusest ja vaktsineerimata lapsed ei tohiks ka lasteaeda pääseda.

Tema sõnavõtu leiad siit.

Ohkama paneb. Peaks nagu olema tegemist targa ja aruka mehega, kes on osalenud nii mälumängudes ja on ka meie riigikogu liige. Aga selline avaldus tema poolt teeb ikka väga nukraks.

Ma isegi ei tea, kust alustada oma teksti, sest kogu see kontseptsioon on ikka nii jabur. Lastetoetus on mõeldud lastele, et nende elujärg oleks parem. Ka on see mõeldud selleks, et soodustada meie riigis iivet ja motiveerida peresid lapsi sünnitama ja garanteerida neile, et on olemas mingigi sissetulek/toetus. Lastetoetuse äravõtmine tähendaks otseselt laste karistamist. Aga mille eest? Selle eest, et nende vanemad kasutavad oma õigust riigis, kus vaktsineerimine on vabatahtlik ja iga pere enda otsustada. See on seaduslik õigus igal perel ise valida ja otsustada. Küll aga arvab riigikoguliige, et tema teab paremini.

Panin loo pealkirjaks küsimuse: „kellele kuuluvad meie lapsed, kellele kuulub meie riik“, sest sellised küsimused on tekkinud mitmetes inimestes. Tahes tahtmata hakkab tekkima mulje, et lapsed kuuluvad riigile ja võimuladvikusse kuuluvad tegelased arvavad paremini teadvat, mis on inimestele, peredele ja lastele parim. Kellele aga kuulub siis see riik? Tundub, et seltskond seal ladvikus arvavad, et see riik kuulub ka neile. Kuigi põhiseaduses on punkt, mis ütleb, et riik kuulub rahvale ja rahvas kõrgema võimu kandja. Reaalsus on aga midagi muud.

Küll aga tekib minul küsimus, mis saab siis, kui laulusõnadele vastavalt tekib seis, kus „Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja“? Kas see on see, milleni peab asi jõudma? Kui vaktsineerimisest otsustavad loobuda ca 10-20% inimestest, siis arvuliselt teeb see ju suurusjärgu 100 000 – 200 000 inimest meie riigis. See on väga suur hulk inimesi. See on veel suurem hulk, kui 80ndate lõpus koondus Hirveparki või Lauluväljakule, et meie riik vabaks võidelda/laulda. Ometi kisub olukord ka nüüd mõnevõrra sarnaseks, sest seesama vabadus on jällegi ohus. Kas tõesti on vaja kompida inimeste taluvuspiire ja vaadata, mis hetkel see õbluke kummipael pauguga katki läheb? Mis meie riiki ja rahvast siis tegelikult rohkem ohustab – kas 26 üksikut leetrite juhtumit või suure hulga inimeste vastuseis nende vabaduse piiramise osas?

Selle loo kirjutamiseks vaatasin läbi veelkord ametliku viirushaiguste statistika, et välja selgitada vanuselised grupid, kes on sellel aastal viirushaigustesse haigestunud. Lähtun hetkel leetrite ja läkaköha ametlikust statistikast, sest nendest kahest viirushaigusest räägitakse palju ja nende kohta on ametlikud andmed kergemini leitavad.

2019. aastal on esinenud 26 leetrite haigusjuhtumit ja 112 läkaköha juhtumit (allikas: https://www.terviseamet.ee/et/nakkushaigused-menuu/tervishoiutootajale/nakkushaigustesse-haigestumine). Vanuselises lõikes vaatlen eraldi lapsi (0-18a) ja täiskasvanuid.

Leetrite puhul on näha, et lastel juhtumeid on olnud 7 ja täiskasvanutel 19.
Läkaköha puhul kuni vanuseni 19 on haigusjuhtumeid 45 ja täiskasvanutel 67.

Mõlema haiguse puhul on selgelt näha, et valdav osa haigestumisi toimub täiskasvanute hulgas. Ometi käib kogu teema vaid laste vaktsineerimise ümber. Uudis Saksamaa ja Itaalia vaktsineerimiskohustusest puudutab vaid väikelapsi ning nüüd ka härra Korobeiniku väljaütlemine on ainult laste kohta. Valdav osa haigusjuhtumitest toimub aga täiskasvanute hulgas. Seega ka viiruste levimine toimub valdavalt täiskasvanute hulgas.

Veel eraldi muudab mind murelikuks see, et meie meditsiinis pole üldsegi teada see, kui suur hulk täiskasvanutest ei oma immuunsust. Dr. Jolleri suvel ERRi stuudios väljaöeldu põhjal selgus, et leetrite vaktsiini tekitatud antikehad võivad mitmetele erinevatel põhjustel organismist kaduda. Seega kui võtta keskmised 20-60 aastased inimesed, siis nende puhul pole üldsegi mingit infot, kui paljud neist omavad leetrite vastu immuunsust. Võib oletada, et täiskasvanud inimestest päris suur hulk ei oma immuunsust ja on seega samasuguses seisus nagu vaktsineerimata inimesed.

Läkaköha puhul on olukord veelgi hullem, sest ametlik info ütleb, et vaktsiini toimisaeg on vaid 5-7 aastat. Soovisin selle kohta panna juurde ka ametliku viite, aga oh üllatust – see info pole enam avalik ja minul ei õnnustunud neid enam leida. Kuigi 1,5 aastat tagasi oli ametlik info kõikidele kättesaadav. Miks siis nüüd järsku on arvatud, et seda infot ei peaks kajastama?

Küll aga on selge see, et läkaköha vaktsiin ei anna eluaegset immuunsust ja see tähendab seda, et haiguse eest kaitsmiseks on vajalik järjepidev revaktsineerimine. Kui täiskasvanud inimene seda ei tee, siis pole tal immuunsust ja on haigusele sama vastuvõtlik nagu mistahes vaktsineerimata inimene. Lisaks haigusele vastuvõtlikusele on nad siis ju ka suureks ohuks viiruse levimisel. Sellest aga ei räägita.

Teades seda infot, siis on minu jaoks täiesti arusaamatu loogika, miks on teemaks vaid laste vaktsineerimine ja sunduslikkus laste osas? Ilmselge on see, et väga suur osa täiskasvanutest ei oma haiguste vastu immuunsust, aga mitte kuskil ei ole näha ega lugeda sellest, et sundvaktsineerimine puudutaks täiskasvanud inimesi. Ei ole seda lugeda Saksamaa kohta, ei Itaalia kohta ja ei ole ka meie riigis selliseid seisukohti. Mitte kuskil pole olnud kuulda ettepanekust, et kõiki täiskasvanuid tuleks iga 5-7 aasta järel sundkorras vaktsineerida. Miks ei tegeleta siis reaalse ohuga? Miks hr. Korobeinik ei too välja ähvardust, et revaktsineerimata täiskasvanud ei ole lubatud enam tööle?

Minul on väga põhjendatud küsimus, miks siis võtta ära lastetoetus ja keelata vaktsineerimata lastel käia lasteaias, kui täiskasvanud võivad käia igal pool – tööl, teatris, kinos, kaubanduskeskuses jne. Mida ikkagi soovib hr. Korobeinik saavutada? Karistus ja hirmutamistaktika? Miks just lapsed?

Minul hakkab tekkima päris põhjendatud vandenõuteooria, miks vaktsiine nii jõuga surutakse peale just vastsündinutele ja väikelastele? Statistika näitab selgelt, et valdavalt haigestuvad täiskasvanud, aga ometi käib surve kõige väiksematele. Kas neis vaktsiinides sisaldub veel midagi sellist, mida ilmtingimata on vaja meie lastesse sisse süstida? Praegust olukorda võiks juba nimetada ühe süsteemi ringkonna paaniliseks käitumiseks. Mida nad tegelikult kardavad? Miks nii jõuliselt survestavad?

Ilmselge on see, et hirmu ei põhjusta need viirushaigused, sest sellisel juhul räägitaks ja kirjutataks tõelistest nüanssidest. Uuritaks põhjalikult kogu rahvastiku immuunsust ja lähtutakse sellest, et suurem osa täiskasvanuid pole end näiteks läkaköha vastu revaktsineerinud. Miks muretseda niivõrd vaid laste pärast, kui täiskasvanute hulgas võib meie riigis paar- või mõnisada tuhat revaktsineerimata inimest igapäevaselt ringi jalutada ja haigust levitada.

Mida siis järeldada tänasest Andrei Korobeiniku väljaütlemisest? Minule kõlas see väga ebakompetentsena ja praegusi seadusi arvestades ka seadusevastase ettepanekuga. Kas selline pöördumine on kohane riigikoguliikmele? Vaatasin ka härra tausta ja sain teada, et ta oli mitu aastat Reformierakonna liige, aga eelmisest aastast tegi kannapöörde Keskerakonna kasuks. Huvitav, kas tegemist oli tema isiklike seisukohtade muutumisega või pakkus teine erakond mugavamaid võimalusi võimul püsimiseks? Kas selline seisukohtade muutumine võib esineda tal ka vaktsiinide teemas ja kui tuul hakkab puhuma teisest suunast, siis võib temast üleöö saada hoopis mõne muu vastaka arvamuse esindaja?

Minu jaoks kõlab Andrei Korobeiniku üleskutse diskrimineerivana. Eristada lapsi nende vanemate seadusliku valiku põhjal. Kui keegi julgeks teha ettepaneku soo, rassi, nahavärvi, seksuaalse orientatsiooni, sissetuleku vms alusel, siis oleks kuulda väga suurt kisa ja sõna võtaksid erinevate institutsioonide esindajad. Praegusel juhul on mees eristanud inimesi tervishoidu puudutava eelistuse alusel. Käsitlenud ainult lapsi ja soovib laste kaudu karistada/manipuleerida nende vanematega. Usun, et ma pole ainus, kelle arvates selline käitumine on räigelt ebaeetiline, alatu ja isegi kuritahtlik.

Eriti veel olukorras, kus paljud lapsevanemad mõtlevadki eelkõige oma lapse tervisele ja heaolule. Just sellel põhjusel ei soovi nad vaktsineerida. Sest pole üldsegi selge nende süstide tegelik eesmärk, toime ja pikaajaline võimalik kasu/kahju. Tegemist on siiski liiga segase valdkonnaga ja sellega sundimine/survestamine muudab olukorra veelgi küsitavamaks. Kuna survestamine toimub valdavalt laste puhul ja ei arvestata tegelike näitajatega. Seega minu küsimus jääb õhku – mis on selle vaktsineerimise eesmärgiks tegelikult? Mida on vaja saavutada? Kes on selle kõige taga?

Kommenteeri või jaga oma mõtteid blogi Facebooki lehel:

https://www.facebook.com/isalugu/ 

Loo autor: Blogi "Ühe isa lugu"