Kaunis ja meeleolukas vaheldus heas seltskonnas ning töö, mida teen hingega


Olen viimased paar nädalat olnud taas aktiivselt fotograafia lainel ja teinud erinevaid fotosessioone, sest kätte jõudis suvi ja väljas on avatud maailma parima valguse ja taustadega stuudio – ehk siis meie Eesti loodus. Täna kirjutangi just sellest, sest nädalavahetusel oli mul selle hooaja esimene pika pulmapäeva pildistamine, mis andis rohkelt väga positiivseid emotsioone.

Pulm toimus Lahemaal, kus päeva alustasime pruutpaari elukohast Palmse mõisa läheduses ja sealt liikusime edasi Vainupeale, kus toimus tseremoonia ning seejärel suundusid kõik pulmakülalised pikas pulmarongis peopaika. Ilm oli suviselt soe ja kõik inimesed mõnusalt vabad ja positiivsed. Tõesti oli hea näha ja olla suures seltskonnas, kus polnud ei maske, mingeid ebamääraseid hirme ega ühtegi märki mingisugusest pandeemiast või eriolukorrast.


Minu jaoks oli see muidugi pikk tööpäev, kuid kuna saan teha just seda, mis mulle endale pakub loomingulisi väljakutseid, pidevalt vahelduvad olukorrad, rohkelt suhtlust, head huumorit ja mis seal salata - ka kõht söödeti head ja paremat täis, siis möödus päev kiirelt.

Pulma lemmikosaks minule on muidugi ilupiltide sessioon, sest just sealt sünnivad need kaunid kaadrid, mis prinditakse hiljem suurelt välja ja jäävad pruutpaari koduseinu kaunistama aastakümneteks. Samuti tulevad sealt ka need pildid, mis jõuavad kindlasti albumisse ning ka kingituseks lähimatele sugulastele. Seega peavad need pildid olema täiuslikud – õigelt valitud asukoht, kus on kaunis taust ja just õige nurga alt langev valgus, aga kindlasti pole vähem tähtsamad pruutpaari emotsioonid, asendid ja omavaheline lähedus. Ehk siis kõik peab olema paigas ja see ongi minu tööks, kus valin käigupealt välja parima asukoha, juhendan noori väga täpselt, kuidas nad peavad seisma või istuma, kuhu panema käed, mis suunas vaatama ja kuidas täpselt olema.

Minu jaoks on väga oluline, et kõik asendid jääksid alati võimalikult vabad, loomulikud ja nii, et inimesed tunnevad end mugavalt. Kui inimese jaoks on asend ebamugav, siis jääb see selgelt ka pildile näha. Kui vähegi võimalus, siis püüan ka asendid siduda ümbritsevaga – näiteks panna inimesed toetuma puule, jalga toetama kivile, ära kasutada kasvavaid lilli vms.


Seekordse pulma tegi eriliseks see, et pruutpaar võttis ise kõike äärmiselt vabalt – kui enamasti on tunda mõningast ärevust või kerget närvilisust, siis Taavi ja Annika puhul ei olnud seda üldse tajuda. Nad tulid kenasti kaasa kõikide ideedega ja pakkusid ka ise erinevaid mõtteid välja. Nii tekkiski olukord, kus tegime vaheldumisi nö hingelisi pilte ja siis ikka ja jälle tulid ka huumoriga tehtud kaadrid.

Nagu igas töös, kus on meeldivamad osad ja siis need mitte kõige lemmikumad pooled, siis minu jaoks kipub veidi tüütumaks olema grupipiltide tegemine, kus siis järge-mööda tuleb saada pildile pruutpaar koos erinevate külalistega. Sama lugu on ka õnnitlemise osaga, kus üsna rutiinselt saan seista ühe koha peal ja püüda igast külalisest kätte saada just see kõige parem kaader, kui ta pruutpaarile õnne soovib.

Seekordse pulma tegi veel eriliseks see, et pulmarongis tuli kokku neli peatust, millest kaks olid pruutpaarile teada ja teised kaks tulid mõnevõrra üllatusena. Esimeses peatuspaigas oli plaanis teha üks vahva ja humoorikas pilt sellest, kus pulmaauto on tee äärde jäänud, selle taga ootab kogu pulmarong ja siis pruut paneb kogu oma naiseliku jõu mängu ja püüab autot käima lükata. Peigmees loomulikult istub roolis. Järgmiseks peatuseks oli lindi sidumine, et kindlustada rohket järelkasvu ja siis tulid juba äärmiselt lõbusad vahejuhtumid. Pulmarong peeti kahel korral kinni selliselt, et üle tee oli tõmmatud köis, mis kaunistatud puuokste ja lehtedega ning pruutpaar kutsuti autost välja ja anti neile mõningad ülesanded, et saaks veenduda, kas nad on ikka oma edasisest käekäigust õigesti aru saanud. Nii sai pruut niita vikatiga teeäärset, siduda lipsusõlme ja siis veel lasta püssiga märklauda. Peigmehe ülesanneteks olid kirvega paku raiumine, võilillepärja punumine ja kartuli koorimine. Üheskoos said noored kahemehe saega puunoti pooleks saagida ning katki rebida ühed vanad dressipüksid, et välja selgitada, kelle jalga nende kooselus püksid jäävad.


Peopaika pääsemiseks oli külarahvas meisterdanud äärmiselt unikaalse käru, kuhu pruut sai kenasti peale istuda ja peigmehe auks oli pruut niiviisi peopaiga ukseni toimetada.

Õhtu jooksul oli lustakaid momente rohkelt ja minul seega kogu aeg käed-jalad tööd täis, et kõik need olukorrad ka ilusti pildile püüda. Peo ajal tegime pruutpaari ja külalistega ka peopaiga läheduses veel mõned kaunimad kaadrid madala taustvalgusega.


Meik: Pille-Riin Tammik-Õun

Juuksed: Airiin Mirka

Pulmaisa: Karl Pütsepp

Fotod: Tarvo Alev Fotostuudio 

Fotostuudio koduleht: www.tarvoalev.eu
Fotostuudio FB: www.facebook.com/TarvoAlevPhoto 


Kui kellegil tekkis huvi pulmafotograafi tellimise osas, siis toon siin välja mõned mõtted ja näpunäited, millest saab juhinduda. Selle teksti olen kirjutanud küll juba eelmisel aastal, aga see sobib siia teemasse kenasti.

Pulmafotograafi valimine ja pulma pildistamine

Pulmafotograafi valimine on üks tähtsamaid otsuseid pruutpaaril planeerides seda suurt ja imelist päeva. Kui kõik muud detailid kas tuhmuvad või veidi moonduvad inimeste mäludes aja jooksul, siis pulmapildid on need, mis jäävad alatiseks ja ei saa ega tohi kunagi tuhmuda – need peavad olema säravad juba tegemise hetkest ja kiirgama samal moel ka 10, 30 ja ka 50 aasta pärast. 

Pulmapildid on esmatähtsad loomulikult pruutpaarile endale, kuid sama olulised on nad nende praegustele või tulevikus sündivatele lastele, lastelastele ja kõikidele järeltulevatele põlvedele. Samuti ka teistele sugulastele, sõpradele ja kõikidele pulmakülalistele. 




Kuidas aga valida välja just see õige pulmafotograaf? 

Minu soovitus fotograafina on keskenduda fotograafi varasematele töödele. Vaata läbi tema kodulehekülg, instagrammi konto, facebooki konto. Küsi fotograafilt pilte ja lausa terveid galeriisid varasematest pulmadest. Vaata, kas need pildid on Sinu jaoks säravad, kas neis on tunda seda sidet, mis pruutpaari vahel on, kas seal on olemas värvid, loomulikud poosid, kaunid emotsioonid. Kas sama on fotograafi töödes läbivalt või on see ainult nendel paaril pildil, mille fotograaf Sulle vaatamiseks saatis? 

Järgmiseks oluliseks detailiks on fotograafi enda olemus ja suhtumine. See paistab välja tema suhtlemisest, kirjastiilist ja isegi küsimustest, mida ta Teile esitab. Kas sealt paistab välja põhjalikkus, hoolivus ja see, et ta teeb oma tööd kirega ja mitte vaid selleks, et kiirelt ja kergelt raha teenida. 

Uuri kindlasti ka seda, kas ja kui põhjalikult tegeleb ta fotode hilisema töötlusega ja milles see seisneb? Kas töötleb iga pilti eraldi või kasutab automaatseid seadistusi kõikide piltide puhul. 



Pulmafotograafi hind

Lõpuks on loomulikult oluline fotograafi töötasu. Hetkel on turul olukord, kus pulmafoto teenust pakuvad väga paljud ja nii elukutselised fotograafid kui ka hobifotograafid, aga lisaks ka sellised persoonid, kelle jaoks pole fotograafia ei hobi ega ka töö, vaid lihtsalt viis teenida lisatulu muu tegevuse kõrvalt. Kui fotograafi jaoks on esmatähtis vaid raha, siis ei saa olla tegemist inimesega, kes oleks hingega asja juures ja seega ei suuda ta pakkuda ka seda sära, mis Teie piltidelt ka 10 või isegi 100 aasta pärast vastu peegeldaks. 

Küll aga on raha oluline ja hind enamasti üsna määrav. Samal ajal pea meeles, et enamasti head asjad ongi mõnevõrra kallimad ning kvaliteetne teenus ongi alati kallim, sest ka tööle kuluv aeg on suurem. Samas ei pruugi alati tähendada, et mida kallim, seda parem. Teie jaoks on oluline see, et saada aru, mida hind sisaldab ja kust see number tuleb ning mida fotograaf Teile selle hinna eest pakub. Mõne aasta pärast ei ole Teie jaoks enam oluline, kas teenus oli paarsada eurot soodsam või kallim, kuid suured pildid seinal või albumis jäävad alatiseks. Seega määravaks on ainult see, et pilt seal seinaks säraks ja peegeldaks neid tundeid ja seda sädet, mis Teie vahel oli, on ja jääb.



Pulmapiltide arv

Minu jaoks fotograafina on alati veidi arusaamatu see, kui pruutpaar küsib, kui palju pilte nad saavad. Arusaamatu seetõttu, et on tekkinud kuvand, et fotograaf peab andma üle hästi palju pilte, kuid samal ajal ei küsita endalt küsimust, kui palju pilte tegelikult vaja on ja mis nendel piltidel peab peal olema. Mulle meeldis ühe mu tuttavast inglise pulmafotograafi ütlus, et tema eesmärgiks on alati teha pigem üks pilt, mis prinditakse suurelt välja, raamitakse ja pannaks aastakümneteks seinale, kui toota terve mälupulgatäis keskpäraseid pilte, mis leiavad otsetee sahtli põhja, kuhu need pildid jäävadki. Pulmad on üks selline koht, kus on vaja teha pigem vähem, aga väga häid ja ilusaid kaadreid, kui sadu ja tuhandeid pilte, mis mitte midagi ei ütle. Loomulikult tuleb igast pulmast pilte reaalselt üsna palju, sest ilupiltide sessioonil on vaja teha 100-300 klõpsu selleks, et kätte saada 20-30 ilusat kaadrit, mille hulgas on siis 1-10 sellist väga erilist pilti, mille hulgast pruutpaar valib ka selle ühe või paar sellist pilti, mille paigutab ka seinale. 

Küll aga on mul alati raske anda konkreetset vastust, kui palju pilte ma pulmas teen, sest see sõltub suuresti päevast, olukorrast ja nüanssidest. Loomulikult teen tööd hommikust õhtuni ja pilte tuleb kokku rohkelt, mille hulgast hiljem valin välja need kaadrid, mille noorpaarile üle annan. Enamasti jääb see number 200-500 pildi vahele, sest sõltub sellest, kui palju pildistada pidu, mis seal toimub ja kui palju on erinevaid huvitavaid kaadreid. Piltide arv sõltub suuresti ka külaliste arvust ja kui palju on erinevaid õnnitlemisepilte, grupipilte jne. 

Minu puhul kindel see, et piltide arv ei ole see tegur, mida ise oluliseks pean. Minu jaoks on tähtis saada igast olukorrast häid kaadreid, millel on ka reaalne väärtus ja mis vaatajale kirjeldaks olukorda, peegeldaks emotsioone ja säraks. 





Kokkuvõte

Kokkuvõttes on minu enda jaoks oluline see, et õhtu lõpuks tunnen, et olen endast andnud 110%, mis tähendab seda, et suutnud end ületada ja teha alati midagi paremini eelmisest korrast. Peale pulmapäeva – isegi kui jõuan koju keset ööd, siis vaatan koheselt pildid üle ja järgmise 24 tunni jooksul valin välja parimad kaadrid ilupiltidest, mille koheselt ka töötlen ja annan pruutpaarile üle. Seda seetõttu, et nad saaksid koheselt osasid pilte juba kasutada, aga ka seetõttu, et mu enda uudishimu on näha, millise tööga hakkama sain. Minu jaoks on fotograafia töö, mida teen armastuse ja hingega ning seetõttu on minu enda jaoks oluline luua alati selliseid pilte ja kaadreid, mis ka minu enda südame kiiremini põksuma paneb ja mida vaadates saan tunda uhkust ja rahulolu. 


Galerii Taavi ja Annika pulmapiltidest (5.06.2021 Lahemaal)





























Kommentaarid