Kas Sa oled südamega eestlane ja seisad selle
eest, et tõesti iga inimelu ja inimlikkus loeks või oled valmis laskma need
tõelised väärtused endas mutta trampida? Valik on Sinu enda kätes.
Laupäeval, 23. oktoobril Tallinnas, Vabaduse väljakul, seisame ühiselt tõeliste väärtuste eest, mis teevad Eestist päriselt meie kodu- ja isamaa.
Kui Sa veel pole end märkinud sündmusest osavõtjaks, siis tee seda kindlasti meeleavalduse ametlikul sündmuse lehel: https://www.facebook.com/events/4171602046295209
Südamest ja hingest – oma laste tuleviku eest!
80ndate lõpus ja 90ndate alguses olime
vendadega veel väikesed poisid, kui Eestis olid väga ärevad ajad ja iga
südamega eestlase mureks oli vabadus ja õigus omada päris oma riiki. Tol ajal
seisis isa meie eest – ta astus koos paljude teiste julgete meestega välja oma
isamaa - oma kodu kaitseks. Mina mäletan hästi seda päeva, kui peale raadiost kuuldud üleskutset astus isa õhtul kodust välja ja
suundus Toompeale – ma küll juba siis soovisin
minna kaasa, aga ma olin veel liiga väike – ega ma tookord mõistnudki lõpuni, mis
toimus ja mille eest seisti, aga ma tundsin, et see oli midagi suurt ja väga
olulist. Tänaseks ma mõistan seda täielikult.
Nüüd ca 30 aastat hiljem olen mina isa kahele väikesele lapsele ja
minu püha kohus on astuda välja nende samade väärtuste kaitseks ning seista sirge
seljaga enda pere ja oma laste tuleviku eest. Ma ei kõhkle hetkekski kui
küsimuse all on tegelik mure meie maa, rahva ja vabaduse teemas – oma laste
tulevikus ja vabaduses olla päris inimesed vabal maal.
Kui ma alustasin oma blogi kirjutamist umbes
kolm aastat tagasi, siis panin sellele nimeks „Ühe isa lugu“, sest mul oligi
plaan kirjutada isadusest, lastest, aga ka vaimsusest ning kõige olulisematest väärtustest elus. Tänaseks on maailm meeletult palju muutunud ja
seega on ka minu kirjutamine võtnud hoopis teistsuguse suuna. Sellegi poolest on
minu väljatoodavad lood kannustatud endiselt soovist pakkuda oma lastele parimat
– helgemat, vabamat ja õnnelikumat tulevikku.
Ma ei hakka siin taaskord kirjutama pikalt ja
laialt, mis tänases maailmas ja eeskätt Eestis on kõik väga valesti, vaid
kirjutan hingest ja südamest sellest, mis on tegelikult oluline.
Ma ei nõustu iialgi astuma oma südamehääle vastu!
Mul jooksevad külmavärinad üle keha, kui
kuulan ikka ja jälle seda Tõnis Mäe lühikest, aga niivõrd tabavat ja otse hingest
öeldud sõnumit. See hingevalu on niivõrd hästi tajutav, sest sellest samast
murest tingituna olen ma ka ise juba pikalt seisnud ja võidelnud tõeliste
väärtuste eest, milleks on eelkõige ausus ja väärikus, inimlikkus ja hoolimine,
julgus ja enesekindlus. Just need väärtused tänu millele on meie meel ja keel
püsinud läbi sajandite sõltumata võõrvõimude suurest püüdlusest meie väikest
rahvust välja suretada.
On asju, mida ei ole võimalik lämmatada ka
kõige kuritegelikemate viisidega – valede, manipuleerimiste ja isegi oma rahva
ässitamisega teineteise vastu. Milline oma riigist ja rahvast hooliv valitsus
üldse midagi sellist teeks? Vastus – meie praegune valitsus!
Mina ei saa sellega leppida, et minu lapsed
peaksid kasvama üles sellises vaenulikus ja vihkamist täis ühiskonnas, kus
meedia allub täielikult valitsevale ideoloogiale ja sealt kaudu levitakse ainult
suuremaid ja väiksemaid valesid, manipulatsioone ja vihakõnesid inimeste poolt,
kes peaksid just seisma selle eest, et kõik oleks täpselt vastupidi sellele,
mida nad ise seal õhutavad. Inimesed ei tea, mida uskuda, sest valed on olnud väga veenvad - manipulatsioonid on kestnud pikalt ja neid on oskuslikult viidud koos hirmuga inimeste alateadvusesse.
Mina ei kavatse alluda mõistusevastastele ja inimlikkusest võõrandunud käskudele ja korraldustele, mis lähevad
täielikult vastuollu minu sisemiste väärtuste, südametunnistuse ja kõigega,
mida olen kogu oma elu pidanud pühaks ja väärikaks. Annan ka oma lastele just
sellist eeskuju, et mistahes keerulises olukorras on vaja jääda endale kindlaks
ning seista selle eest, mis tuleb otse südamest, aga mitte solgineevaks
moondunud riiklikust meediast. Mitte ükski väärikas kodanik ei peaks alluma ega
kummardama sellist valitsust, mis asub selliselt iseenda rahva vastu.
Üle 800 aasta on püütud meie rahva seest välja
juurida neid tugevaid põhiväärtusi, jalge alla trampida julgust mõelda ja vaigistada
vaprust enda eest seista. See ei ole õnnestunud mitte kunagi, mitte kellelgi – ei õnnestu
nüüdki. Just seepärast lähen 23. oktoobril püstise pea ja sirge seljaga
Vabaduse väljakule ja seisan seal ning ütlen selgelt välja – mina ei allu
mõistuse- ja hingevastastele režiimile ega lase peale suruda mingit täiesti
psühhopaatset ja ebahumaanset ideoloogiat.
Mul on äärmiselt hea meel, et ka Sina saad
sellest aru ja seisad seal koos minuga – enda, oma pere, oma laste tänase ja
homse päeva nimel! Mitte ükski vabandus ega põhjus ei saa olla olulisem
sellest, et seista nüüd koos ja ühtselt selle nimel, et oleks võimalik ellu
jääda päris inimestena nii tänases päevas, aga ka tulevikus!
Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis alljärgnevalt leiad konto andmed, kuhu head inimesed saavad teha mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.
Pikemalt sellest: https://isalugu.blogspot.com/2021/03/kas-ka-minu-tegevus-oleks-tasustamist.html
Kui oled selle läbi lugenud ja tunned või arvad, et soovid anda oma panuse minu tegevusse, siis kordan siin oma konto andmeid:
Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019
Selgitusse: "Blogi toetus"
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.
https://www.facebook.com/isalugu
Loo autor: Tarvo Alev
Kommentaarid
Postita kommentaar