15. mail Vabaduse väljakul. Suur registreeritud meeleavaldus. Esinevad muusikud, kõnelevad juristid, poliitikud, teadjamehed, ajakirjanikud jm.

ÜLEMAAILMNE MEELEAVALDUS VABADUSTE, INIMÕIGUSTE JA TARKADE LAHENDUSTE EEST!

Samal päeval toimuvad sarnased meeleavaldused üle terve maailma. Kaasatud on rohkem kui 100 linna nii Euroopas, kui ka mujal.

Vaata rohkem infot ja anna teada oma osalemisest: https://www.facebook.com/events/462941581444768

Kui tekib küsimus: "Taas järjekordne meeleavaldus? Kas sellel on mõtet?"

Ka mina ise arvasin varasemalt nii, et igasugused protestimised ja meeleavaldused on täiesti mõttetud tegevused, mis niikuinii midagi ei muuda. Niimoodi ongi lihtne arvata ja siis passida kodus või teha lihtsalt midagi muud ja oodata ning loota, et asjad lähevad iseenesest paremaks. Selle viimase kohta võib öelda, et mitte midagi ei muutu kunagi iseenesest paremaks, kui ise mitte midagi ei tee. Kui ma nüüd ise osalesin aprillis meeleavaldustel, siis nägin oma silmaga seda, kuidas tegelikult muutub palju, kuid poliitikud ja ametnikud on sellised ussid koos, et püüavadki jätta näilist muljet läbi meedia ja ajakirjanduse, et see midagi ei muuda, sest sisimas kardavad nad kohe väga seda, et rahvas tuleb kokku ja avaldab meelt. See on nende üks suurimaid õudusunenägusid.

Kui nad ei kardaks, kas siis oleks aprillis toimunud sellist komejanti? Kas oleksid koos meediaga ignoreerinud alguses kogu protsessi? Kas oleksid hakanud järjest aedadega piirama alasid? Kas oleks välja toodud suured politseijõud? Kas toimuks siiani valetamine ja vassimine ning süüdistuste teistele lükkamine, sest keegi ei taha võtta vastutust, kes ikkagi andis käsu politseil tungida inimeste kallale? Kui meeleavaldused midagi ei muudaks, kas siis oleks kõike seda olnud? Kas oleks võimalik, et NETS seadustik on siiani vastuvõtmata ja seal on tehtud mitmeid muudatusi ja ajagraafik veninud kordades pikemaks?

Mis siis tänaseks on muutunud?

Kindel vastus on see, et meeleavaldused tõesti avaldasid mõju. Isegi need üsna väikesed meeleavaldused, kus mõnel päeval oli koos vaid 20-50 inimest.

Kujutle nüüd seda, kui juba sellel laupäeval tuled nii Sina, kui tulevad väga paljud eestimaalased üle kogu riigi päevaks Vabaduse platsile, et näidata enda ühtsust, kindlameelsust, oma julgust ja tahet, et asjad ka päriselt muutuksid paremaks? Kujutle ette, et vabaduse platsil on koos tuhanded inimesed, kes kõik soovivad sama – et see ajuvaba palagan ära lõppeks ja kõrgete ametnike ning poliitikute omavoli saaks piiratud? Kujutle, et see ongi võimalik ainuüksi tänu sellele, et rohkelt inimesi on koos ja seda koos soovivad või nõuavad.

Täpselt niimoodi toimus progress meie riigis ka veidi enam, kui 30a tagasi, kus Eesti sai vabaks Nõukogude liidu okupatsiooni alt. Ka siis oli neid, kes ei uskunud ja ütlesid, et mis mõte sellel kõigel on – niikuinii midagi ei muutu. Aga näe, muutus. Rahvas tuli kokku, mõeldi ühtmoodi, sooviti samu soove, lauldi koos, peeti kõnesid koos ja niimoodi saime ka oma riigi ning iseseisvuse.

Tänaseks on see iseseisvus aga käest libisenud, sest poliitikud ja ametnikud on kasvatanud oma võimu liiga suureks ning teinud tasapisi järkjärgult süsteemi selliselt, et see süsteem kaitsebki ainult süsteemi ennast. Lisaks tulevad Euroopa Liidu ja Brüsseli poolt järjest enam jõulisi suuniseid, mida siis vankumatult järgitakse sõltumata sellest, kas se on meie riigile või rahvale üldse vajalik ja kasulik.

Ikka ja jälle see poliitiline ja äriline koroona

Nüüd viimasel aastal on varjutud koroona taha ja selle varjus tegelikult aetud üsna ebamäärast ja kahtlast poliitikat. Kasutatakse ära seda, et inimesed on hirmunud, mängitakse surmahirmule ja seda hirmufooni pidevalt võimendatakse ja hoitakse esiplaanil. Kes seda ei usu, siis mõelgu korraks viimase aasta uudistele, mida meedia kajastab – kas pole seal mitte ainult surmanumbrid, nakatumiste numbrid, haiglate ületäitumised, muude maailma paikade haigestumised jne. Samal ajal pole aga selgeid tõendusi, et ükski neist numbritest peaks paika. Näiteks märtsi alguses oli Kanal 2 Reporteris prognoos, et kuu lõpus on juba 10 000 nakatumist päevas. Aastavahetuseks pidi olema algselt 500, siis aga 1000 inimest haiglas. Neid prognoose on olnud pidevalt, need on alati olnud väga negatiivsed, kuid pole kordagi täitunud. Nende ainus eesmärk ongi olnud külvata hirmu. Sest selle hirmu foonil saavad mõned tegelased teha oma poliitikat, sest siis keegi ei märka.

Või siis näiteks see, kuidas viroloogia professor Irja Lutsar isegi veel märtsis kahel korral rääkis sellest, kuidas vajadusel tuleb sõjavägi tänavatele. Mida on ühel viroloogia professoril asja rääkida sellisel teemal? Ta ei ole isegi valitsuses otsustaja, ta ei ole sõjanduse ekspert, ta pole poliitik, aga ometi tegi selliseid avaldusi läbi meedia. See ongi ju ainult teadlik psühholoogiline mõjutamine ikka ja ainult selleks, et mõjutada inimeste hirmufooni ja sellega halvata ratsionaalne mõtlemine. Selleks, et oleksite valmis loobuma oma vabadusest, oma tegelikest väärtustest ja ei suudaks kainelt mõtelda ega otsustada iseenda eest.

Nüüd on aeg hakata taas ise otsustama

Kevad on käes, viirus on taandunud ja hetkel on parim aeg võtta oma vabadus ise otsustada enda kätte tagasi. Selleks ongi juba laupäeval, 15. Mail tulemas suur rahvusvaheline meeleavalduste päev, millest võtavad osa väga paljud riigid, üle 100 erineva linna, kus kõikjal toimub seesama. Kas see on siis juhus, et üle maailma toimub samasugune teema? Ei saa ju olla juhus ometigi.

Hetkel me ei saa aga muuta seda, mis toimub mujal. Alustama peame iseendast, oma väikesest maalapist siin ja eelkõige ikkagi ainult iseenda mõtlemisest. Küsi endalt, kas soovidki elada nii, et mingi ametnik määrab, millal võid mõelda, millal astuda, kuhu astuda, kui kaugele astuda, kui pikalt astuda jne või soovid ise lihtsalt teha samme enda poolt valitud suunas ja ajal?

Mis laupäeval siis täpselt toimub?

Vabaduse platsis on korralik registreeritud meeleavaldus, kus on ka põhjalik programm. Sinna tulevad esinema ja kõnet pidama erinevad omaala spetsialistid, kelle hulgas:

Lisaks kõnedele tuleb ka rohkelt muusikat, kus hetkel on avalikustatud, et esinema tulevad

- Silvia Ilves
- Emma Johanna Lepasoo
- Kaisa Virgebau

Ise tean, et räägitud on veel väga paljude teiste muusikutega ja kogu programm täieneb veel jooksvalt.

Ühe muusiku jaoks on see ju üle aasta esimene võimalus esineda suure publiku ees otse ja vahetult. Just see, mida üks muusiku hing tegelikult ihaldab – näha inimeste reaktsioone, kuulda nende aplausi, tunda seda mõnusat õhkkonda ja kaasalaulmist. Olen nüüd ise näinud mitmel korral nii Silvia Ilvese kui ka Emma Johanna Lepasoo esinemisi publiku ees ja saan väga kindlalt väita, et otse ja vahetu kontsertelamus ületab kümnetes kordades seda tunnet, mis on esitluse ülekanne läbi mingi ekraani.

Kui Sa mind ei usu, siis tule laupäeval kohale ja koge seda ise. Oma silm ongi kuningas ja siis saad ise veenduda, kas ma kirjutan siin tõde või mitte.

See ongi Sinu otsustada, kas oled iseseisev ja vaba isiksus või oled ametnike ja poliitikute tööriist, keda on võimalik nagu põrandakaltsu vedada ühele ja teisele poole, käsutada nagu orja ja manipuleerida nagu poolearulist. Kas tõesti tahadki olla see viimane? Mina väga kahtlen selles.

See ongi Sinu otsustada, Sinu elu, Sinu valikud, Sinu vabadus. Tule kohale!

Oma osavõtust saad teada anda läbi facebooki ürituse, kus on ka rohkelt infot ja kõik need soovid/nõuded, mille eest inimesed kokku tulevad:

https://www.facebook.com/events/462941581444768?ref=newsfeed

Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.

https://www.facebook.com/isalugu

Loo autor: Tarvo Alev

Otsing sellest blogist