SUUR LUGU, otse hingest › Päev, millest räägitakse kaua › 23.10.2021!

 


Loo lõpus on suur pildigalerii meeleavalduselt, aga siiski - loe ka lugu.

Ruigav valitsus, paanikas meedia. 
Hingega rahvas - VALGUSE VÕIT!

23. oktoober 2021 läheb ajalikku kui Eesti ajaloo üks kõige suurem ja olulisem päev. Mitte kunagi enne pole iseseisvunud Eestis toimunud nii suurt ja nii võimast meeleavaldust, kuhu kogunevad südamega ja Eestimeelsed inimesed, et seista koos vabaduse eest ja otseselt valitsuse tegevuse vastu.

Ma isegi ei kujuta ette, mis võib toimuda praeguses valitsuses olevate inimeste hinges ja mõtetes, kus nende oma rahvas koguneb pealinna kõige olulisemale väljakule ja ütlevad üheskoos välja „maha praegune valitsus“. See on märgiline sündmus ja näitab selgelt, et meie riigi ladvik on täielikult võõrdunud oma inimestest, on diktatuurilik ja vaenulik. Mitte kordagi varem pole rahvas niimoodi oma valitsuse vastu sõna võtnud. 

Sellegi poolest polnud see meeleavaldus mitte just valitsuse vastu suunatud, vaid oli pigem vabaduse pooldajate ja hingelisuse eest võitlevate inimeste ühine sõnum ja selge demonstratsioon sellest, et meid on niivõrd palju ja oleme ühtsed. Me oleme siin alati olnud, oleme ka nüüd ja jääme ka tulevikus!

Hetkel ei nõua keegi mitte midagi juurde, vaid seistakse sirge seljaga selle eest, et ei võetaks järjest vähemaks. Kurb on aga see, et paljud inimesed ei suuda seda mõista.

 

Kõige võimsam sündmus taasiseseisvunud Eestis!

Ma olen südamega eestlane, ma olen oma riigi ja rahvuse patrioot – samal ajal pole ma aga mitte kunagi olnud valitsuse ideoloogiate või süsteemi truu alam, vaid seisan just nende väärtuste eest, mis olid meie rahvuse sümboliteks juba enne seda, kui Saksa poolt tuldi tapmise ja vägistamistega sisse tooma "Euroopalikku kultuursust".

Eile oli tõeliselt suur päev, kus seisin tuhandete päris inimestega koos, igast kaasvõitleja pilgust paistis mõistmine ja ühtekuuluvus – see oli armastus enda, teineteise ja oma tegelike väärtuste vastu. Kõnepuldist käis läbi ca 30 inimest, kelle läbiv sõnum oli ühtne, mis läks inimestele sügavale hinge ja millest räägitakse veel kaua – aastakümneid või isegi sadu. Ma julgen öelda absoluutselt iga inimese eest, et süda juubeldas sees, kui Tõnis Mägi astus lavale oma kustumatu looga „Koit“ ja sai seda esitada just sellele osale rahvast, kellele see laul ongi tegelikult loodud. Missest, et mitmed kommunistliku-nõukogude-pärandiga inimesed on vahepealsel ajal püüdnud seda meistriteost kaaperdada ja ärastada endale ja nüüd ruigasid valust, sest nägid, et nende plaan ei ole tegelikult kunagi täitunud. Aga anname neile andeks – selle osa elanike mentaliteet polegi kunagi saanud üle veel NSVL hüüdlausest „vsjoo naša“. Nad arvavadki, et võivad võtta kõike valimatult.


 

Müts maha Tõnis Mägi ees!

Kui meie riigis on kunagi olnud üks tõeline suurmees, siis on see just Tõnis Mägi. Tänaseks ei tea ma mitte ühtegi teist sellise südamega tõelist eestlast, kelle selja taga on nii suur hulk rahvast, kes teda hindab jäägitult. Tõnis Mägi videoüleskutset püüti küll laimata, peita ja varjata, aga sellest hoolimata kogus see paari päevaga kiirelt mitusada tuhat vaatamist. See on uskumatu tulemus, mida ei saavutaks ilmselt mitte ükski teine inimene Eestis. Kui meil oleks Eestis presidendi otsevalimised rahva poolt, siis Tõnis Mägi paneks selle ikka ülipika puuga kinni. Selles pole kahtlustki.

Minu jaoks kõige olulisem on teadmine, et Tõnis Mägi on küll tõeline legend, aga ometi on ta rahvamees, kes ei käi ringi nina püsti, vaid võab iga inimest võrdsena endaga. Kui ma enne meeleavalduse algust olin kohal üle tunni aja varem ja väljak oli veel inimtühi, siis jalutas seal mulle vastu Tõnis Mägi, astusin tema juurde ja ulatasin käe. Tõnis surus mu kätt, vaatas silma ja rangelt keelas mul teda „Teietamast“ – „Ütle mulle Sina!", oli tema selge sõnum. Veel enam oli minu jaoks au, sest Tõnis teadis väga hästi, kes ma olen ja ma ei pidanudki ennast tutvustama. Rääkisime kogu sellest hullust ajast, mis meie ümber on ja igast mehe sõnast peegeldus tõeline mure ja südamevalu kõige selle pärast, mis on juhtunud meie riigi ja inimestega. Ta tõesti hoolib, sest sellel mehel on süda – kordades suurem hing, kui seda on kogu riigiladvikul kokku.

Mul saavad isegi hetkel sõnad otsa, seega võtan selle lõigu kokku lühidalt:

Tõnis Mägi – minu jäägitu austus ja lugupidamine. Mul on tõeline au elada maal, kus on Sinusugune suurmees – legend!

 

Riiklik manipulatsioon on olnud tugev

Paljud inimesed, kes ei mõistnud eilset sündmust, on riigijuhtide ja meedia poolt korralikult mõjutatud ja manipuleeritud. Nende arusaamani ei jõua teadmine, et mitte keegi ei eita tervisega seotud probleeme, mitte keegi ei alaväärista arstide ja meedikute panust, vaid hoopis küsitakse, kuidas on olukord taaskord selline, et juba kolmas hooaeg järjest on teemaks: „meie haiglasüsteem kukub kokku?“ Kuidas on see üldse võimalik? Mida on valitsus teinud selleks, et haiglasüsteem saaks tugevamaks? Kuidas see viirus levib mühinal olukorras, kus suure osa elanike jaoks, kes on vaktsineerimata, on juba kaks kuud elu väga suuresti piiratud. Vaktsineerimata inimesed ei ole juba augusti lõpust pääsenud avalikku ruumi ilma oma nakkusohutust tõendamata, aga ometi viirus levib rekordkiirusel – kelle hulgas see siis ikkagi levib? Kas tõesti on nii keeruline tunnistada endale, et see levibki just nende inimeste kaudu, kellel on taskus viiruse-levitamise-pass, millega valitsus ise soodustabki suurt haigestumist.

Ei taheta üldse näha küsimust, kuidas on võimalik, et selle sama väidetava pandeemia ajal represseeritakse ja kiusatakse meditsiinitöötajaid endid, survestatakse neid, vallandatakse või ähvardatakse vallandamisega ja mõjutatakse neid oma armastatud ametikohalt lahkuma. Just neidsamasid õppinud meedikuid, kelle pärast läbi meedia tehakse näilist suurt austusavaldust, aga üht osa neist kangutatakse jõuga töölt lahti. Milline ajukääbik küll selliselt käitub, et samal ajal kui räägib, et seda personali on nii palju puudu, siis represseerib just neidsamu inimesi, millest aga avalikult ei soovi rääkida? Saame teha ainult ühe järelduse – ju siis ei ole ikka nii suurt kriisi, sest tõelises kriisis oleks iga inimese panus oluline – sõltumata sellest, kas inimene on saanud süsti teetanuse, läkaköha või hoopis covid vastu – see ei oleks ju määrav!

 

Valitsuse nõdrameelsus ja covid haigus ei ole samad mõisted

Valitsus ja nende õukonnameedia teavad väga hästi, milles teema seisneb, kuid meeleheitlikult püüavad jätta arusaama, et kogu teema käibki ainult selle haiguse ümber. Ometi ei kirjuta meedia sellest, et seesama valitsus tegeleb teadliku järjepideva vaenuõhutamisega, õhutab pidevat diskrimineerimist ja väänab kõiki fakte, mida vähegi suudab. Peaasi, et suudaks üht osa elanikest järjepidevalt lollitada. Mõtlemisvõimetud inimesed astuvadki juba teist aastat sama reha peale ja muudkui usuvadki – kuidas nad saaksidki mitte uskuda, sest nende ülim kuulekus, alluvusvajadus ja orjameelsus on ju arenenud rohkem, kui ükski muu osa neist. Isegi kui südames on juba valu, siis see suur ahtrilakkumise vajadus on niivõrd ülearenenud ja samal ajal tuleb ju meeleheitlikult kaitsta ja seista enda priviligeeritud olukorra jätkumise eest. Kui ikka neile on antud püha-pass levitada valimatult haigust ja valitsus neid selle eest kiidab, siis ongi nad nagu truud kommunistlikud noored, kes ei küsi küsimusi, vaid täidavad ka kõige jaburamat käsku, mis ülevalt suunast tuleb. Samal ajal on ju ka elujärg üsna hea ja otsene rahaline sõltuvus samast riigisektorist või sellisest tööandjast, kes ka kummardab seda psühhopaatset ideoloogiat.

Nii nad istuvadki, kuuletuvad ja armutult materdavad igaüht, kes nende head elujärge või staatust natukenegi ohustavad. Nad räägivad hoolimisest, kuid kui teemaks tuleb nende enda tegelik panus – kasvõi lõpetada viiruse levitamine ehk piirata enda vabadust teiste hüvanguks, siis teevad metsikut seakisa ja on valmis kasvõi oma enda vanaema padjaga lämmatama peaasi, et nende enda heaolu ei saaks grammi võrdki kannatada. Selline on see „hoolivus“ psühhopaadi arusaama järgi. Selline ongi see tänapäevane liberaalne maailmavaade, kus liberaalsus käib ainult enda hüvede osas, aga mitte nende kohta, kes igapäevaselt reaalselt kannatavad. Neil on täiesti ükskõik teistest ja kogu jutt hoolimisest käib ainult enda kohta.

 

Mis siis muutus ja mis saab edasi?

Kirjutasin juba eespool, et 23. oktoober 2021 läks suurelt ajalukku. Tõenäoliselt on see järjekordse vabadusvõitluse alguspäevaks, millest kuulevad ka meie lapselapsed ja veel kaugemadki tulevased põlvkonnad. See sündmus oli kui vabaduse tuli, mis nüüd süüdati ja hakkas levima külast-külla, inimeselt-inimesele, südamest-südamesse. Seda tuld ei kustuta mitte ükski kibestunud ajakirjanduse kommnoor või psühhopaatne riigivalitseja – see tuli levib ja põletab ära kogu selle saasta, mis on nüüd 30 aastat saanud vähkkasvajana levida ja nakatada suurt hulka inimeestest, kes on end mugavalt sisse seadnud teiste kulul ja elatunud head inimeste energiast.

Kui me näiliselt saime 1991. aastal vabaks, siis oli see aeg, kus mitmed kommunistid kameeleonidena vahetasid ära värvid oma sihverplaadil ja hakkasid etlema hoolivaid isamaalisi. Tänaseks on aga kätte jõudnud maskide langemise aeg – iga selline rott on ise oma urust välja roninud ja näitab avalikult oma tegelikku sadistliku palet. Enam ei ole kahtlustki, kes on kes – kellel on tegelikult süda ja kes on lihtlabane nõdramõistuslik võimujanu tallalakkuja.

Mitmed inimesed on veel kahevahel – neil on veel lootust – nendel on vaja maha pidada võitlus iseenda sees. Kas peale jääb süda või võtab võimust haiglane pimedus. Kõik see toimub just praegusel ajal ja suur meeleavaldus andis selleks veel hoogu juurde, aga see on hädavajalik. Oleks pidanud toimuma juba 30 aastat tagasi, kuid eks parem hilja kui mitte kunagi. Küll aga said nüüd nii paljud päris inimesed teadmise, et me pole üksi – meid on palju, väga palju ja me oleme tugevad, me oleme ühtsed ja me oleme jäänud alati ellu – ka peale aastasadu kestnud võõrvõimude püüdlust meid hävitada, kuid ka see pole õnnestunud.

Te võite küll üritada võtta meie kehad, kuid Te ei saa iial võtta meie hinge – meie vabadust!!!


- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis alljärgnevalt leiad konto andmed, kuhu head inimesed saavad teha     mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.

Pikemalt sellest: https://isalugu.blogspot.com/2021/03/kas-ka-minu-tegevus-oleks-tasustamist.html

Kui oled selle läbi lugenud ja tunned või arvad, et soovid anda oma panuse minu tegevusse, siis kordan siin oma konto andmeid:

Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019

Selgitusse: "Blogi toetus" 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.

https://www.facebook.com/isalugu

Loo autor: Tarvo Alev







































Kommentaarid