Kas ka minu tegevus oleks tasustamist väärt?

 

 

Olen pikalt mõtiskelnud selle üle, millised võimalused oleksid mul kogu seda teemat edasi uurida, veel rohkem seista õigluse eest, kirjutada ja välja tuua tegelikke fakte, kalkuleerida ja teha aruvutusi olemasolevate andmete põhjal, kui ma ei peaks samal ajal kulutama energiat ja muretsema seepärast, kuidas maksta järgmise kuu arved, kuidas pidada üleval peret. Samas kui oleks olemas selline fond, mida saaksin kasutada, et veelgi paremini teha rahva hääl kuuldavaks ja saaksin kätte tõesemat infot.

Ma ei ole soovinud seni minna seda teed, et küsida inimestelt raha, sest see kuidagi tekitab minus halva tunde. Kirjutasin sellest ka ühes kommentaaris ja sain sellise vastuse:

„Kui see on vabatahtliku annetuse korras, mitte artiklite lugemise õiguse eest makstes, siis ei saa kellelgi olla halba maiku.

Siililegi on selge, et sellise tegevusega kaasnevad otsesed ja kaudsed kulud. Miks peaksite neid üksinda kandma kui asi on kõigi hüvanguks. Pange aga üles andmed ja mina olen esimeste toetajate seas J“

 

Otsustasin seekord oma valehäbi ja ego alla suruda ning panen nüüd siia avalikult üles oma pangakonto, millele iga lugeja saab täiesti vaba tahte korras teha annetuse/toetuse:


Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019

Selgitusse: "Blogi toetus"

Ega ma tegelikult usu, et sinna mingit arvestatavat summat koguneks, kuid kui peaks tõesti nii juhtuma, siis minu plaan on selline, et seda raha kasutan selleks, et sisuliselt osta endale juurde aega, et saaksin rohkem tegeleda nende teemadega. Kui peaks juhtuma, et tuleb rohkem, kui vaja on, siis ülejäänud summa osas on mul mitmed mõtted, kuidas saaks seda praeguses olukorras rahva huvides kasutada. Olen endamisi ammu mõtelnud, kui oleks rohkem finantse, siis saaks teha ära üsna mitmeid lahendusi, mille abil saaks välja selgitada andmeid, mida kasutada ka selleks, et ametkondi survestada eetilisemalt käituma ja avaldama tõesemaid andmeid. Mõtteid on tegelikult üksjagu, kuid ma ei tahaks veel täpseid plaane avalikult välja öelda, sest need ei pruugi läbi minna, kui sellest liiga vara avalikult kirjutan.

Minu suurim hirm seni on olnud see, et kui teen sellise rahalise annetamise (raha küsimise), siis annab see mitmetele „kondi hambusse“ väitmaks, et ma üritan nüüd kellegi arvelt rikastuda. Samal ajal aga mõtlen loogiliselt sellele, kuidas peavoolu meedias saab iga ajakirjanik, saatejuht ja ka iga propagandat tegev isik otsest raha ja toetust ning nende jaoks ongi see elatise teenimise või rikastumise koht. Eile jäi mulle ette artikkel, kus Terviseamet kulutab reklaamikampaaniaks 150 000 eurot ja sisuks otsene vaktsineerimisele mõjutamine.

Sellest küljest vaadates ei peaks ma ju tundma vähimatki häbi või muret seepärast, et ka mina saaksin oma kulutatud aja eest mingigi sissetuleku, mis aitaks tasuda elementaarsed arved. Need, kes arvavad, et ma nüüd sean sammud koheselt kaubanduskeskuste poole, et uhkeid ja kauneid asju kokku osta, siis teadmiseks, et ma pole käinud selles kuus veel kordagi üheski keskuses, sest seal peaksid paljud poed üldsegi kinni olema ja ma pigem väldin neid kohti, kus tegeletakse propaganda korras inimeste survestamisega. Ma olen üsna vähenõudlik inimene ja toidupoest saan kätte selle, mida pere igapäevaselt vajab.

Kui Sa aga tunned, et see, mida ma teen ja see, millest kirjutan, on tänuväärne tegevus ja soovid anda ka oma panuse, et mind selles tegevuses toetada, siis eespool tõin välja oma pangakonto numbri, kus saad anda oma toetuse. Minu jaoks on toetuseks tegelikult juba ainuüksi seegi, kui näen, kui palju mu lugusid loetakse, neid edasi jagatakse või seal kommenteeritakse. Raha on paraku praeguses süsteemis ainus vahend, mis aga annab võimaluse nö „ellu jääda“. Selguse mõttes toon veel välja, et tänaseks pole ma teeninud selle blogiga või nende teemadel arutelude või andmete analüüsimisega mitte ühtegi senti, kuid olen kulutanud väga suure hulga tunde andmete uurimiseks, ametkonnaga suhtlemiseks, analüüsimiseks, kirjutamiseks jne.

Samas hindan ma väga kõrgelt ka kõiki mittemateriaalseid väärtusi, milleks on ka hea sõna. Näiteks ühel õhtul helises mu telefon ja mulle helistas täiesti võhivõõras vanem naisterahvas Lõuna-Eestist, kes soovis mind tänada nende lugude eest, mida olen kirjutanud. See oli minu jaoks tõeliselt ootamatu, et niimoodi helistatakse – ma pole sellise asjaga kunagi varem kokku puutunud. Küll aga tegi see kõne südame soojaks ja vestlesin temaga üsna pikalt nii tema lastelaste tervisest, kui kogu sellest praegusest poliitilisest olukorrast ja ka rahva üldisest seisukorrast.

Püüan lugeda ka kommentaare ja arvamusi, mida minu teemade all kirjutatakse. Kõikidele ei jõua vastata, aga sellegi poolest saan sealt üldiseid hinnanguid, mida inimesed arvavad, tunnevad ja mõistavad või ei mõista. See annab taaskord teemasid, mida edasi uurida ja samal ajal ka energiat ja motivatsiooni edasi tegutseda.

Samal ajal on see tegelikult minu jaoks ka huvitav eksperiment nägemaks, kas ja kuivõrd inimesed hindavad minu tööd ja on valmis seda ka rahaliselt toetama. Kindlasti toon välja ka info selle kohta, kas üldse keegi kuidagi toetas, kui palju on toetajaid olnud jne.

Kui ka Sinul on sellel teemal oma arvamus, siis tule ja ütle seda blogi facebooki lehel: https://www.facebook.com/isalugu 

Autor: Tarvo Alev