Iga päev tuleb läbi meedia ja sotsiaalmeedia kümneid uudiseid ja postitusi, mille sisu on seinast-seina – jaburad ametlikud uudised, hirmutavad alternatiivsed teated ja lisaks sellele veel erinevate inimeste täiesti äärmusest-äärmusesse minevad prognoosid, hoiatused ja hinnangud.
Inimesed loevad neid teateid, räägivad sellest ja siis algavad lõputud vaidlused. Igal ühel on oma arusaam, kus osad on veendunud peavoolu-usulised, teised jällegi peavad absoluutseks tõeks just neid teateid, mis on täiesti äärmuslikud. Nii on see elu nüüdseks pea kaks aastat käinud ja lõppu sellel hullusel ei paista.
Nagu on ütlus „Sa oled see, mida Sa sööd“, siis tegelikult on see ju tunduvalt laiem – „Sa oled see, mida Sa tarbid, millele keskendud ja millele oma tähelepanu suunad“. Ehk lihtsamalt öelda – Sinu reaalsus kujuneb sellest, millele pidevalt keskendud ja mida ise usud. Inimestele meeldib arvata, et eksisteerib ainult üks reaalsus ja üks absoluutne tõde. Või on see miski, mida on meile terve elu öeldud ja õpetatud ning sellest kujunenud kindel arvamus. Samas tänaseks peaks olema enam kui selge, et ei ole ju mingit selget tõde ja igaüks saab ise oma elu kujundada. Just läbi selle, et ise valida, millele keskenduda, millega tegeleda ja kuhu oma tähelepanu suunata.Valikuid saab iga inimene ise langetada igal ajahetkel - valida täpselt seda, millist elu ja millises reaalsuses ise soovib elada.
Olen nüüd ise olnud pidevalt mitme tõe vahel ja väga keeruline on enda sees jääda kindlaks ühele valikule ja suunale, sest neid väliseid mõjutavaid tegureid on kogu aeg väga palju, mis nagu magnetiga tõmbavad küll ühes, küll teises suunas ja see tegelik siht muutub seetõttu pidevalt häguseks. Küll aga peakski see olema ju igati normaalne kulgemise protsess, sest olen tänaseks õppinud kiirelt kõrvale astuma ja kõike vahel veidi distantsilt vaatama ning endale teadvustama, et see ongi vaid väline virvendus, millega ei pea kaasa minema. Igal ajahetkel on võimalik endale teadvustada, mis mu sees toimub, mis on see, mis juhib tähelepanu kõrvale ja kuidas jõuan tagasi sellele teele, mida tegelikult soovin käia.
Majanduslik seis on ju äärmiselt raske
Kui isegi jätta kõrvale see, mis toimub poliitikas ja nö tervishoiumaailmas/meedias juba paar aastat, siis lisaks kõigele on viimasel 1-2 aastal toimunud meeletud hinnatõusud, kus pea kõikide energiate/kütuste hinnad on tõusnud väga kõrgeks. Nii elekter, autokütus, maagaas – pidevalt tõusevad ka esmatarbekaupade, toiduainete, ehitusmaterjalide jms hinnad.
See kõik on järjekordne masenduse ja meeleheite allikas, mis mõjutab väga suure hulga inimeste meeleolusid, süvendab masendust ja tekitab rohkelt pingeid. Ka minu enda sees käib pidevalt teatav võitlus iseendaga, kus ühel hetkel võtab võimust hirm tuleviku osas, mida võimendab mure, kuidas maksta arved, mille eest remontida jõululaupäeval katki läinud auto või kuidas soetada uus, kuidas maksta senised laenud ja suurenenud arved jne. Kui jään sellesse murekoormasse oma mõtetes kinni, siis ongi masendus väga kiire tekkima.
Küll aga püüan enda sees neist mõtetest kiirelt taanduda ja öelda endale, et tegemist ongi hirmuga, mis pole midagi muud, kui mõistuse poolt genereeritud negatiivne stsenaarium tuleviku osas, mis pole aga isegi veel kätte jõudnud. Tegemist ongi sisuliselt mu enda poolt ettekujutatud õudusunenägu. Tegelikult olen ju terve elu alati hakkama saanud, kogenud erinevaid keerulisi perioode ja küllap tulen ka seekord kenasti toime. Hirm ise ongi see, mis lõpuks hakkaks takistama hakkamasaamist ja kõiki toimetusi. Seda ei ole ju vaja, vaid pigem hoida enda sees tasakaalu ja rahu ning selle tundega edasi liikuda. Mida rohkem me takerdume enda sees negatiivsusele, seda enam piirame ise oma vabadusi.
Kas elekter kaob teadmata ajaks?
Seda prognoosi on tänaseks ettekuulutatud juba pikalt. Viimasel poolel aastal on seda olnud kuulda päris palju ja eile hommikul levis üle sotsiaalmeedia veel Kalle Grünthali ebamäärane sõnum sellest, et esmaspäeval võib tulla suur pimenemine. Mida sellise infoga siis ikkagi peale hakata? Tean, et paljud inimesed on juba pikka aega selleks ettevalmistunud – varunud sööki, joogivett, mõelnud alternatiivsetele küttelahendustele jne. Samas ei tea me ju keegi, kas selline stsenaarium üldsegi leiab aset või mitte. Kui aga teada, kuidas toimub reaalsustaju mõjutamine, siis olukord, millele ise keskendume ja millele pidevalt mõtleme, saabki lõpuks tegelikkuseks. Me ju kutsume ise oma ellu kõike seda, millele pidevalt oma tähelepanu juhime. Kui meie mõtetes ongi pidevalt selline karm stsenaarium, siis on palju suurem tõenäosus, et just see hakkabki juhtuma.
Mis siis ikkagi hakkab saama – me ei tea seda tegelikult ette. Seega ei ole hetkel mingit mõtet langeda masendusse mingi stsenaariumi pärast, mida ei ole veel ette tulnud. Võib küll enda peas rahulikult erinevad variandid läbi mõelda, mida teha, kui tuleb variant A, B või C, aga mina soovitaksin mitte liialt ühtegi stsenaariumisse kinni jääda. Või veel enam niivõrd kinni jääda, et lausa masendusse langeda ja siis eladagi pidevas hirmus ja luuagi just seda reaalsust, mida te tegelikult ei soovi endale luua.
Erinevaid prognoose on ju rohkelt – lisaks elektri kadumisele ka see, et kaob raha, pangakontod tehakse tühjaks jne. Jah, teatav tõepõhi tundub nendel teooriatel all olema, aga ometigi ei ole tänaseks neist ükski veel kuigi reaalne või tõenäoline. Kõige tõenäolisem ongi see, et keegi kuskil püüab pidevalt mängida meie reaalsustaju ja emotsioonidega. Mingil põhjusel on sellel kellelegi vaja, et võimalikult paljud inimesed elaksid pidevas hirmus ja negatiivsuses. Kunagi hiljem kirjutan veel põhjalikumalt, kas üldse on kedagi välist või toimub kõik meie enda sees. Aga sellest tulevikus pikemalt.
Kui vaatame viimast kahte aastat, siis ei ole ju keeruline seda kõike selgelt näha ja mõista. Ühed kardavad viirust, teised kardavad vandenõusid, kolmandad valitsust ja neljandad vaktsiine. Üks on aga ühine – kõik kardavad midagi ja pidevalt hoitakse seda hirmu üleval. Kui vähegi hakkab tekkima rahulikum hetk, siis tuleb kiirelt peale mingi uus olukord, mis taaskord suurendab masendust.
Mis siis ikkagi toimub ja mis on lahenduseks?
Kellele ja milleks seda pidevat hirmutamist ja negatiivusust vaja on? Ma ei oska täpselt öelda. Küll aga julgen kindlalt väita, et kõige parem oleks mitte pakkuda seda negatiivset energiat, vaid keskenduda endale ja leida enda sees rahu ning viisid, kuidas võimalikult vähe kõige selle negatiivsusega kaasa minna. Pole midagi paremat, kui võimalikult suur hulk inimesi säilitaksid rahu ja sellega tekitaks sellise positiivse laine, mis rahulikult üle „kalda“ uhuks. Praeguse aja pidev ebastabiilsus on nagu "kiik", mis pidevalt kõigub ühest äärmusest teise – ja meie kõik kiigume sellega kaasa. Küll aga on igal ühel võimalus selle kiige pealt maha astuda ja ükski kiik ei suuda ise üksi hoogu teha, ega ebastabiilselt pidevalt kõikuda.
Igas keerulises olukorras on alati peidus ka lahendused. Enamik vastustest on meie endi sees enamasti olemas, mida on vahel küll päris keeruline üles leida. Paljud vastused tulevadki meieni aga just siis, kui ei keskendu küsimustele või nende vastuste otsimisele, vaid pigem just nendel hetkedel, kui meie meeltes valitseb rahu ja vaikus. Seetõttu ongi kõige olulisem püüda pidevalt leida enda sees rahu. Mitte jääda kinni keerulistesse küsimustesse või muredesse. Püüda korraks astuda lavalt maha ja vaadata kõike kõrvalt – kasvõi iseend analüüsida kui võõrast inimest või mõelda sellele, mida soovitada iseendale, kui oleksime keegi, kes tuleb nõu küsima.
Muutes ennast, muutub ka maailm Sinu ümber
See on justkui vana ja ära kulunud ütlus, aga ometigi peidab see endast suuremat lahendust, kui see algselt välja paistab. Ehk siis enda muutmisega ongi võimalik muuta maailma – muutes ennast paremaks, muutub ka maailm paremaks. Seeläbi hakkabki muutuma Sinu reaalsus. Üks tarkus on hakata tegutsema ja elama selliselt nagu maailm olekski ideaalne – hakata läbi selle looma enda ümber uut maailma. See kõlab algselt küll keeruliselt ja võibolla isegi totralt, aga esmalt tasuks seda reaalselt proovida mõne aja vältel. Lõpetada negatiivsusele keskendumine, sellest pidevalt rääkimine, selle levitamine ja sellele energia andmine. See ei tähenda, et peaks eitama kõike toimuvat, vaid lihtsalt astuda sellest samm eemale – mitte ise kleepuma negatiivsuse külge. Igal ajahetkel saab endalt küsida, mis meie sees toimub, mis on need protsessid, mis parajasti mõjutavad reaalsust, meeleolusid. Kas oleme taas kinni jäänud mingisse hirmu? Milline tegur seda kõike mõjutas ja kas see on tegelikult reaalne? Kas selline negatiivsus aitab meid kuidagi edasi või pigem viib meid eesmärgist kaugemale? Mis on üldse see eesmärk, mida soovime kohe praegu, mida tuleviku jaoks? Mis moodi saame ise igal ajahetkel käituda või tegutseda, et see ideaal ka reaalsuseks muutuks?
Kordan ennast aga taas – kõige esimene samm on rahuneda. Mõelda enda jaoks selgeks, millist elu endale soovite, millises maailmas elada. Ja siis samm sammult hakatagi seda elu elama. Mõelda, milline oleksite ise oma ideaalses kujutelmas? Ja siis hakata käituma ja elama täpselt sellisena nagu seal kujutluses end nägite. Ma siiralt kahtlen, et keegi kujutleks end ideaalis hirmununa, negatiivsete mõtete ja tunnete küüsis, vaid pigem vastupidi – rahuliku, õnneliku ja rõõmsameelsena. Tulevikuplaanide osas on ka lihtne ja toimiv lahendus – mõelda välja kõige lihtsam ja kiirem samm, mida saate astuda selleks, et oma elu paremaks muuta ja siis astuda see koheselt. Kui see samm astutud, siis mõelda välja järgmine toiming, mida saaks teha ja siis see ka ära teha. Niimoodi järk-järgult edasi.
Võiksingi jääda siia sellest kõigest kirjutama, kuid praegune postitus läheb juba väga pikaks. Tänaseks lõpetan selle loo tõdemusega, et alati on igas olukorras lahendused. Alati on valikud ja igal mündil on alati ka teine külg. Meie enda asi mõista, millist külge vaatleme, millele ise keskendume ja mida soovime sellega saavutada.
Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis alljärgnevalt leiad konto andmed, kuhu head inimesed saavad teha mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.
Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019
Selgitusse: "Blogi toetus"
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.
https://www.facebook.com/isalugu
Loo autor: Tarvo Alev
Kommentaarid
Postita kommentaar