MINU KOGEMUS: Põdesin koroona läbi nagu tavalise külmetushaiguse. Julgen soovitada :)

 


Vahetult enne jõule sain minagi külge selle kurikuulsa viiruse. Kusjuures täpselt kuu aega enne seda olin veetnud nädal aega telgiga jäises talvises metsas, kus oli nii lund, vihma, külmakraade ja tormituuli. Ei olnud au isegi seal saada külge kergemat nohu, missest, et ööd olid külmad, pidevalt olid riided märjad jne.

Kaks kodust kiirtesti andsid kiirelt positiivse vastuse ja nii panin end kirja Synlabi telki testimisele. Kusjuures ma ei teinud seda ninakaudset PCR testi, vaid palusin ilusti muud võimalust ja pakuti lahkelt test teha kurgukuristamisega. Järgmisel hommikul oli telefon punane, sest Terviseameti robot üritas mind meeleheitlikult kätte saada. Seejärel helistas ka Terviseameti töötaja ja see oli mul vist seni kõige mõistlikum ja viisakam suhtlemine selle kahtlase suure riigiametiga. Ega neil seal eriti midagi väga asjalikku rääkida ega küsida olnudki, sest mul ei olnud midagi erilist viga. Vahelduva eduga oli minimaalne palavik, selline haige enesetunne või palavikutunne, nohu ja mõnevõrra valutavad lihased/liigesed. Enam Terviseamet ei küsi ka kontaktsete kohta, vaid ainus soovitus oli võtta ühendust perearstiga, et nad siis õigel hetkel lõpetaksid haigusloo ja saaksin ka vormistada endale selle kõige ajuvabama dokumendi – covid passi.

Kogu haiguse kulg oligi täpselt samasugune – ma ei lasknud ülemäära oma elu sellest mõjutada – toimetasin edasi, käisin väljas, lükkasin lund, koristasin kodu, töötlesin pilte, mis oli viimase kuuga fotosessioonidelt kogunenud. Ma ei tarbinud mitte ühtegi apteegiravimit, vaid ainus, mida võtsin, olid korralikud C-vitamiini annused, mida manustasin iga tunni-paari tagant ja kord päevas lisaks D-vitamiini ja tsinki, jõin palju teed ja tarbisin vett. Vitamiine olin tarbinud igapäevaselt juba oktoobrist alates. Seega teadsin, et mu immuunsus on tugev ja mul polegi midagi karta.

Kuskil 4-5 päeval kadus täielikult lõhna- ja maitsemeel, mis oli paar päeva täiesti kadunud ja siis hakkas see vaheldumisi käima. Hommikukohvi lõhna ega maitset ei tundud, aga juba õhtul olid meeled taas olemas. See käis niimoodi veel kuskil nädal aega. Mul ei olnud isegi mitte köha, veidi küll oli kurk valus ja veidi kähe. Olgem ausad – selliseid sümptome on kogenud vist iga eestlane väga mitmeid kordi oma elus.


Mitte vaktsineerida oli õige otsus

Oma otsuse haiguse läbi põdeda olin langetanud juba väga ammu, aga mul ei olnud au seda varem külge saada, kuigi olin olnud 3-4 korral kokkupuutes haigega, aga mulle ei olnud see varem külge hakanud. Seega ei olnud ma saanud olla ka varasemalt haigusekandjaks ja seetõttu olekski olnud maskikandmine minu puhul täiesti põhjendamatu. Samuti on see ka nüüd põhjendamatu, sest olen nüüdsest ju immuunne ja seega ei saa ma ka seda haigust kanda ega levitada.

Ei ole ma ka vaktsineeritud ja päris otse öeldes, siis oleksin pidanud olema ikka lausrumal, et sellise väikese ja kerge haiguse pärast lasta endasse süstida mingit kahtlast vedelikku, mis poleks ka mitte kuidagi andnud kindlust mitte haigestuda. Vaktsiini teine argument – haiguse kergemini põdemine. No see haigus oli niigi kerge ja seega ei olnud ka see argument kuidagi veenev. Olen igati rahul oma otsusega ja soovitan seda ka kõikidele teistele, kellel on tervis muidu korras, immuunsus kõrge ja kes hoolitsevad enda füüsilise ja vaimse tervise eest. Näiteks suve lõpus põdesid haiguse läbi minu vanemad, kes samuti vaktsineerimata. Nad on ca 70a vanused ja põdesid haigust 7-10 päeva. Neil olid küll mõnevõrra raskemad sümptomid, kui minul, aga ometigi ei midagi ülimat kriitilist. Pea kuu aega hiljem võtsid juba koos päikest Kanaarisaartel ja nüüd mõned kuud hiljem elavad rahulikult edasi oma igapäevast elu.

Seega julgen küll öelda, et ma ei soovita vaktsineerimist neil, kellel on muidu tugev tervis ja hoolitsevad enda immuunsuse eest. Eriti nüüd, kui käib surve kolmanda vaktsiinidoosi süstimiseks, mis üsna peatselt saab neljandaks ja siis viiendaks ja ilmselt ühel hetkel muutub matemaatikatunnist tuttavaks lõpmatuse märgiks kuni lõpuks ainsaks kehavedelikuks ongi see kahtlane aine, mida meil ju ametliku definitsiooni järgi ei „sunnita“ manustama, vaid seda mitte tehes lihtsalt kaotavad inimesed armastatud töö, sissetuleku, võimaluse liikuda ringi avalikus ruumis jne. Einoh…jõudu neile, kes on valinud selle süstlasõltuvuse teekonna. Eriti jõudu neile, kes ka peale kolmandat süsti saavad ikkagi haiguse külge ja ka siis ei mõista, et neid on eriti haledalt lohku tõmmatud. Peab ikka olema päris rumal, et mitte seda mõista – aga kui vaadata veidi sotsiaalmeedias ringi, siis tõdeme ju selgelt, et neid nõrgamõistuslikke ongi meeletult palju. Päris nukker ikka küll, aga vähemalt tänaseks ongi teada, et Siim Kallase prognoos oli üsngi korrektne – ca 70% rahvastikust ongi lauslollid. Kurb, aga tõsi.

Ei olegi tegelikult lauslolle 70% - tunduvalt vähem on :)

Kontrollisin selle viimase numbri siiski üle ja sain teada, et tänase seisuga on“ Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 61,5%“. Nende hulgas on ka mitmeid neid, kes tõesti tegid süstid algselt kergeuskselt ja ka need, kes allusid survestamisele. Seega tuleb välja, et Siim Kallase prognoos oli ikkagi tugevalt ülehinnatud. Julgen arvata, et naiivseid on õnneks siiski vähemuses – alla 50% kindlasti.

Nende hulka kuuluvad ka enamus neist, kes igapäevaselt veedavad oma aega mõnes sellises facebooki grupis nagu „Valguse võit“ või miskid "uhhuud" ja kirjutavad seal kümneid kommentaare päevas, jälgivad silmad punnis peas igat Varro Vooglaiu või Elvis Braueri postitust ning siis üksteise võidu kirjutavad kokku halenaljakaid valust vaevatud tekste seal.

Ma ise küll selle grupi postitusi enam õnneks ei näe, sest peale seda, kui mõni aeg tagasi kirjutasin sinna paar viisakat kommentaari, siis mind blokeeriti sealt koheselt. Mis ongi hea – tunduvalt lihtsam on nii elada. Miks ma aga taaskord neist veidrikest kirjutan? Aga seepärast, et peale eilset postitust, mille teemaks oli „Rahu, ainult rahu…“, siis mulle saadeti mitmed ekraanipildid, kus seal grupis tõmmati koheselt minu postitus ja minu isik taas jututeemaks. Naerda sain palju, sest päris mitu ajugeeniust seal arutlesid, kuidas ma küll vaatasin telgis nädal aega sülearvutist filme ilma, et aku oleks vahepeal tühjaks saanud.

Totu-gruppide "arukatele"

Ma nüüd lahendan ära nende mõistatuse, et nad ei peaks oma viimast ajurakku selle teema peale ära kulutama. Arvuti aku pidas vastu napilt ühe filmi ja siis oli vaja seda laadida. Laadisin arvutit auto aku pealt – tegelikult on mu matkavarustuses selline adapter, mille üks ots käib sigaretisüütajasse ja teises otsas on täiesti normaalne pistikupesa, kuhu ühendasin pikenduskaabli, millega sain lausa telgis elektrit kasutada. See adapter on küll piiratud võimsusega ja seega saab seda kasutada vaid arvuti või telefoni laadimiseks. Saaks muidugi ka mingit lampi kasutada, aga mul ei olnud ühtegi sellist lampi kaasas. Negatiivne osa ka see, et kogu laadimisprotsessi ajal peab autol mootor töötama ja kütust kulus üksjagu palju niimoodi.

Mis aga puudutab neid tuhandet või paarituhandet inimest, kes istuvad seal suurejoonelise nimega „Valguse võit“ labaste mõnitajate grupis, siis sinna on kogunenud kahte tüüpi isikud. Ühed ongi valust vaevatud katkise sisemaailmaga inimesed, kelle elu koosnebki vaid teiste inimeste elude kommenteerimisest, mõnitamisest ja nöökimisest. Ise peavad end aga ülimalt hoolivateks ja korralikeks kodanikeks. Teised on aga varikontode alla varjunud ilmselt kõrged ametnikud või riigisektoris olevad provokaatorid, kes siis oskuslikult manipuleerivad ja provotseerivad teemasid, et hoida pidevalt suunda just neile sobivatele teemadele. Eks nad teavad ise väga hästi, kellest jutt käib. Nad käivad ka järjekindlalt lugemas nii minu blogi, kui ka mistahes muud samalaadset kirjateost, hoiavad pilku peal nii Elvise, Varro, Rea ja Kaari postitustel ning ongi siiani igapäevaselt aktiivselt tegevuses sellega, et läbi sotsiaalmeedia oma narratiivi peale suruda.

Minu hinnangul üsna nukker elu niiviisi tegutseda, aga paistab, et isikutele endale meeldib ja saavad sellest teatava naudingu. Ei ole minu asi hinnata, kas selline orientatsioon on päris terve või mitte J

Küll aga kindel on see, et kõige lihtsam osa kogu selles paari aasta jooksul olnud teemades ongi see koroona ise. Terve organismiga inimesel, kes oma tervise eest hoolitseb, ongi tegemist väga lihtsa ja tavalise haigusega, mille kõige hullemaks osaks ongi nohu, mis kestab ca nädal aega järjest. Palju hullem on aga see vaimse puudujäägi viirus, millega on nakatunud väga paljud sarisüstijad, ametnikud ja riigijuhid, kes siiani püüavad ühest nohust kujundada üleriikliku paanikat.

 

Lõpetuseks veidi numbreid ka võrreldes eelmise aastaga:


6. jaanuaril 2021
Tehti 5528 testi, positiivseid 723 – haiglaravil 402 patsienti

6. jaanuaril 2022
Tehti 8758 testi, positiivseid 1643 – haiglaravil 229 patsienti

Lihtne järeldus. Täpselt aasta hiljem testitakse rohkem, postitiivseid üle kahe korra enam, aga haiglaravil pea kaks korda vähem patsiente. Järelikult on haigus kas neli korda kergem või siis esitatud numbritel pole eriti midagi tõega pistmist.

Veel lihtsam järeldus – vaimselt terved inimesed põevad selle haiguse läbi, saavad immuunsuse, elavad rahulikult oma elu edasi. Vaimselt nõrgad inimesed jooksevad suures hirmus täpselt nii mitu korda aastas süstla otsa, kui valitus neid käsib ja ikkagi põevad haiguse läbi ja levitavad seda veel ka edasigi. Tänaseks on see ju täiesti avalik info, mis ei ole kellegi jaoks enam ei saladus ega vandenõuteooria ega isegi mitte esoteerikute kullakallis teavet, mis pärit nende säravalt kristallkuulilt.

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis alljärgnevalt leiad konto andmed, kuhu head inimesed saavad teha     mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.

Pikemalt sellest: https://isalugu.blogspot.com/2021/03/kas-ka-minu-tegevus-oleks-tasustamist.html

Kui oled selle läbi lugenud ja tunned või arvad, et soovid anda oma panuse minu tegevusse, siis kordan siin oma konto andmeid:

Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019

Selgitusse: "Blogi toetus" 

- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -

Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.

https://www.facebook.com/isalugu

Loo autor: Tarvo Alev

Kommentaarid