Kirjutan ühe mõtiskluse veel, sest kindlasti võib lugejates tekkida põhjendatud küsimus, mis blogi see selline on ja miks ma otsustasin seda pidama hakata.
Mul on juba ammu olnud idee, et panen kirja erinevad mõtted ja jagan enda elu kogemusi, mida olen aja jooksul läbi elanud, milliseid vaimseid teekondi läbinud, milliste raskustega võidelnud ja kuidas leidnud tee nendest raskustest läbi. Kuna nüüd toimus üsna suur elumuutus, siis kirjutangi vahelduvalt sellest, mida igapäevaselt kogen ja kuidas selles osas saan kasutada neid teadmisi ja kogemusi, mida varasemalt olen endaga kaasa võtnud. Lisaks on mitmeid asju, millest pean kirjutama ilmselt veidi tagasihoidlikumalt, sest vaimseid praktikaid on mul olnud erinevaid. Näiteks olen läbinud Brandon Baysi rännakuseminari, mis on üks paremad asju, mida elus olen kogenud. Kel huvi, siis uurige kindlasti selle kohta. Olen tegelenud joogaga, erinevate “hingamistehnikatega”, olen mediteerinud, kogenud indiaanisauna ehk maakeeli öeldes higistamistelki, käisin aasta psühhodraamagrupis, käisin aasta ühe targa mehe juures nö koolis, kes õpetas seda, kuidas näha ja kogeda seda, mida näeb ühest teleseriaalist, mille teine pool nimest on “tuleproov” See on aga see valdkond, millest ma ilmselt väga palju kirjutada ja rääkida ei saa.
Lisaks on mul kunagi kirjutatud päris palju tekste nö “sahtlisse”. Püüan need nüüd järjest läbi lugeda, veidi kohendada ja tuua lugemiseks ka Teieni. Mul on kirjutatud suhetest, emotsioonidest, tollastest kogemustest, eluraskustega toimetulekust jms. Kindlasti kirjutan neid ka edasi ja analüüsin kõike lähtuvalt nendest teadmistest, mis mul tänaseks olemas on. Olen oma elus kogenud üsna palju ja läbielamisi on väga erinevaid. Püüan mitte liiga isiklikuks minna, sest tegelikult on mul raske jagada oma eraelu ja pole isegi soovi kõike jagada. Seega teen seda selliselt, et annan edasi pigem lugude moraali ja liigselt detailseks ei lähe.
Minust ei saa kindlasti järgmist Mallukat, kes jagab oma elust viimset kui detaili. Ei, see pole minu eesmärk. Ma püüan hoopis kirjutada elust teise nurga alt. Läbi oma elu kirjeldan rohkem vaimset poolt, räägin rohkem tunnetest, mõtlemisest ja püüan anda edasi ka seda, kuidas olen enda jaoks leidnud erinevaid lahendusi, kuidas elus hakkama saada.
Võrdluses Mallukaga leidsin eile huvitava sarnasuse. Kui tema on blogija, kes hakkas üleöö fotograafiks, siis minu puhul vastupidi – ma olen fotograaf, kes hakkas üleöö blogijaks. Eks ole näha, kuidas selline variant toimib ja kuidas niipidi selline kombinatsioon toimib. Nii palju ütlen veel, et ma pole tegelikult mitte kunagi ega kordagi Malluka blogi lugenud. Mulle on räägitud, mis seal toimub ja millest ta kirjutab. On ka osaliselt lõike ette loetud, aga tegelikult ei tea ma temast suurt midagi. Läbi fotograafide FB grupi olen ka kuulnud sellest, kuidas ta fotograafist hakkas ja nendest emotsioonidest, mida see tekitas teistes fotograafides.
Tõenäoliselt hakkan siia postitama ka pilte, mida teen. Kuigi ma valdavalt tegutsen portreefotograafina s.t. pildistan inimesi, siis neid pilte ei saa ma kindlasti siin jagada, aga seda enam näitab see olukord seda, et pean leidma taas tee fotokaameraga loodusesse ja sealt jälle ilusaid kaadreid otsima hakkama.
Minu jaoks on oluline ka see, mida keegi arvab ja ehe ja aus tagasiside. Seega, kui Sul tekivad mingid mõtted, arvamused või kommentaarid, siis jaga neid julgelt ka minuga.
Kommentaarid
Postita kommentaar