Labased ja räpased võtted tänapäevases infosõjas

 

Täna hommikul ärgates ja telefonist harjumuspäraselt meile vaadates jäi silma veider kiri facebooki poolt, mille sisuks oli see, et minu isiklik konto on eemaldatud. Esimese hooga arvasin, et tegemist on mingi libakirjaga, kuid igaks-juhuks avasin facebooki ja sealt vaataski vastu tekst, mis teavitas, et minu personaalset kontot enam pole, kuid mul on võimalik see otsus vaidlustada 30 päeva jooksul. Samuti ei pääse ma lähedale messengeri ega ka business suite, millega haldasin oma lehekülgi.

Tegin Facebooki soovitusel vastavad toimingud ja sellest ajast alates vaatab kontolt vastu järgnev pilt:

Kuigi olen otsuse vaidlustanud ja uurinud lisainfot, sest mulle ei esitatud mitte ühtegi selget põhjendust ega ka pole saadetud eelnevalt mingit hoiatavat sõnumit, siis otsustasin teha uue konto.

Paraku koos minu kontoga kadus mul juurdepääs ka oma blogi facebooki lehele, kus mul oli juba 3000 jälgijat ja lugejat. Nüüdsest tegin ka uue konto blogile.

Ma ei ole isegi mitte vihane, vaid sain hoopis juurde enesekindlust, et kõik, mida siiani olen teinud ja kirjutanud, on igati õige, sest vastasel juhul ei kasutataks selliseid äärmuslikke meetmeid. Tegemist on ju otsese infosõjaga, kus me tänaseks oleme. Ma olen kõikides facebooki aruteludes olnud alati igati viisakas ja korrektne. Kõikides vestlustes olen esitanud vaid seda infot, mille olen kätte saanud ametlikest kanalitest, peavoolu meediast või erinevate Eesti teadusinimeste väljaütlemistest. Kui see oli nüüd tegelikuks põhjuseks, mis minu konto niimoodi kaotati, siis on see selge tõendus, et keegi kuskil on ikka väga hirmul.

Loomulikult tekib tugev kahtlus, et selle taga võib olla mõni suurem amet, kes tegi minu kohta kaebuse facebookile ja seega ka selliselt resoluutselt käituti. See jääb siiski vaid kahtluseks ja oletuseks, sest ühtegi tõendit mul selle kohta ju esitada pole.

Küll aga teen vastusammuna hoopis ülekutse kõikidele, et tulge ja pange mu blogi uuele lehele like ja hakake seda jälgima. Vaatame, kui kiiresti see 3000 jälgijat taastub. Blogi ise on alles ja kõik sealsed artiklid samuti – ainult minu juurdepääs eelmisele blogi facebooki kontole on piiratud. Püüan ka järge-mööda varasemaid loetumaid postitusi uuesti jagada, mida saate siis omakorda juba edasi jagada.

TULE JA PANE BLOGI UUELE FB LEHELE LIKE:

https://www.facebook.com/yheisablogi

Kuna mulle on väga palju kirjutatud ja pea alati öeldud, et ma ikka edasi kirjutaks ning kajastaksin kõike oma nurga alt, siis loomulikult jätkan senist tegevust. Tõenäoliselt isegi veelgi aktiivsemalt, sest selle eest seisab ju meie riigi juhtkond ja peavoolumeedia, kes toovad järjest suurema aktiivsusega välja erinevaid väga vildakaid seisukohti ja arvamusi, millel ei ole loogilise mõtlemise, tõe ega ka normaalse eluga mingit seost.

Näiteks täna ilmus Ekspressis lugu pealkirjaga:

„Teadusnõukogu arutas, kas Eesti koroonapositiivsed tasuks sunniviisiliselt karantiini panna“

Loo sisu on küll tunduvalt pehmem, kuid minul tekkis siiski küsimus, kes neist 6-liikmelisest valitsust nõustavast rühmitusest tuli välja sellise täiesti absurdse ettepaneku ja ideega? Kui juba Ekspressis ilmuvad selliste pealkirjadega lood, siis on see selge märk, et asjad on ikka väga paigast ära ja toimub selge rahva teadvuse masseerimine selleks, et oleks võimalik kasutusele võtta ikka väga rängad meetodid.

Lisaks on juba Teadusnõukoja liige Irja Lutsar väga teadlikult kahel korral märtsis tulnud välja teemaga, kus räägib sõjaväe toomisest tänavatele. Esimesel korral ilmus selleteemaline lugu naistepäeval ja siis täpselt kaks nädalat hiljem veelkord. Mida näitab see, kuid valitsust nõustav teaduseesindaja teeb selliseid väljaütlemisi? See on väga teadlik hirmufooni loomine ja ähvardustega esinemine – „Kui Te ei tee nii nagu mina ütlen, siis võime hakata Teie enda vabadust piirama sõjaväe abiga“. Kas Eesti kaitseliit on loodud meie rahva vabaduse eest seisma või hoopis vabadust piirama?

Kõikidest sellistest teemadest plaanin kirjutada nüüd peatselt tunduvalt pikemalt ja põhjalikumalt.

Seniks aga kordan väljakutset – tulge ja andke üks protestihääl selliselt, et blogi uus leht koguks rohkelt jälgijaid – seda kaugemale minu lood levivad ja ehk jõuab kellelegi kohale sõnum, et ühe FB konto sulgemine ei löö kedagi rivist välja. Pigem annab ainult jõudu juurde ja tõestust kõikidele, et asjad ei ole kaugeltki mitte normaalsed.

https://www.facebook.com/yheisablogi

 

Loo autor: Tarvo Alev