Meie riigis on hetkel hämmastavalt nukker
seis, sest eelmisel nädalal toimus siin riigis ilmselt kõige õudsam asi, mis
kunagi toimunud – meie oma riigi korrakaitseasutus kuritarvitas suurte
jõududega oma võimu. Politsei, kes on loodud tagamaks rahva turvalisust, oli
ise see, kes kujutas inimestele reaalset ohtu.Mitte kedagi appi kutsuda ei olnud, sest terrorit tegi ju politsei ise. Kuigi politseijõud ise provotseerisid teadlikult mässu, siis rahvas jäi ikkagi väga mõistlikuks ja rahulikuks
See, mis sellest edasi sai, on võibolla isegi veel jubedam, sest hetkel püüavad poliitikud, politseameti juhtivtöötajad ja isegi KAPO seda kõike õigustada, räigelt valetada toimunu kohta ja ajakirjandus täiesti süüdimatult kirjutab selle kõik kokku ning siis püüavad säärase sopa rahvale kuidagi „söödavaks“ teha.
See on absoluutselt kõige kõrgemal tasandil
kriis, mis meie riigis hetkel toimub. Kes vastutab? Mitte keegi? Ma ei ole küll ise vägivaldne inimene, aga küsin siiski, kas keskajal mitte selliste tegude eest ei toimunud
ülestõusud, mis lõppesid valitsevate isikute päris jõhkra minekuga teise ilma?
Ma ei ütle, et selliselt peaks käituma ka tänasel päeval, aga vihje oli selles,
et praegusel hetkel peab rahvas otsustama, kas tõesti tahamegi elada sellises
riigis? Kas me tõesti tolereerime kõike seda? Kas jäämegi niimoodi alluma?
Väide: "Aga mida me ikka teha saame, midagi niikuinii ei muutu?"
Mitte midagi ei muutu ainult sellisel juhul, kui me ise mitte midagi ei muuda ega ette ei võta. Meil käivad iga päev inimesed
Toompeal meelt avaldamas, kuid paraku on viimastel päevadel näha olnud vaid
ühed ja samad näod. Ülejäänud vist ei hooli? Nemad on need, kes arvavad, et
midagi niikuinii ei muutu?
Kuigi otse meie silme all on olukord, kus just tänu
nendele meeleavaldustele tuli kõik see saast päevavalgele, poliitikute
sabaalune põleb, käib juba kuumakartuli veeretamine – esialgu süü veeretamine
enda pealt ära. Peaminister Kaja Kallas teatab süüdimatult, et ta isegi ei tea,
et midagi oleks toimunud. Ainuüksi see oleks juba selge põhjus tagasi astumiseks,
sest seega on ta täielikult ebakompetentne, ignorantne ja süüdimatu riigijuht,
keda isegi ei huvita see, et pealinna kõige olulisemal väljakul toimus
rahumeelsete vanainimeste, naiste ja isegi laste tagakiusamine riigi enda
julgeolekustruktuuride poolt.
Aga Kaja ei teadnud sellest ju midagi. Tema ei
tea ka seda, kes käskis politseil niimoodi käituda. Kui üks riigijuht sellist
asja ei tea, siis see tähendab, et tal pole õrna aimugi, mis tema enda
valitsemisalas toimub. Seega on Kaja Kallas väga vale isik peaministri ametikohale.
Või ta siiski teadis ja valetas räigelt? Mõlemal juhul on ta igal juhul otseselt väga valesti käitunud. Pole mitte ühtegi võimalust, et ta saaks kuidagi väita, et on selles loos süütu.
Ma ei hakka keerutama, et ise olen
110% kindel, et Kaja Kallas oli nii teadlik, kui ka vägagi asjaosaline kogu
selles operatsioonis. Seega tagasiastumine oleks hetkel veel kõige leebem
karistus üldse. Mina isiklikult arvan, et päris pikk vanglakaristus oleks
õiglane sellisele riigijuhile, kes saadab omaenda väed oma kaitsetu ja
rahumeelsete elanike kallale.Või siis ei julge võtta vastutust säärase jubeda sündmuse eest.
Mida me siis ikkagi teha saame?
Me saame seda kõike esialgu nõuda. Saame väga
jõuliselt välja astuda ja nõuda selgust ja õiglast käitumist. Kui keegi arvab,
et meil ei ole ju jõudu, siis ta eksib rängalt. Kui meil oli juba piisavalt
jõudu siiani jõudmiseks vaid mõnesaja inimesega Toopeal ja Vabaduse platsis,
siis kujutage ette, mida me suudaksime ära teha, kui meil oleks juba paar tuhat
või lausa paarkümmend tuhat inimest korraga ja ühtsena koos seismas.
Kui seismisest üksi ei piisa, siis on selline
vägi see, kes saab ka esitada tingimusi. See on see koht, kus Kaja tuleb
Toompealt silmad maas lönt-lönt alla rahva ette ja küsib alandlikult "Mis ma siis nüüd tegema pean?" Ja meie saame vastata: "VÕTA VASTUTUS!"
Mina esitaksin esimeseks väikeseks ülesandeks
uurida välja, kus paganama kohas on meie riigi president? On meil üldse veel
selline institutsioon kuskil olemas? Või unustas ta tõesti end aknale tulesid
vilgutama ja ei pannud tähele, et vahepeal keerati kella, saabus kevad ja õues
läks valgeks?
Mida me saame nõuda?
Me saame kõike nõuda, milles me ise koos kokku
lepime ja üksmeelel oleme. Alustades sellest, et öelda, milline seadusemuudatus
pole enam mitte pausil, vaid läheb jäädavalt prügikasti koos mõne tänase
poliitikuga. Me saame nõuda, et selgitataks välja täpsed isikud, kes kõige juhtunu
eest vastutasid. Me saame nõuda, et kaoks ära see Terviseameti juht, kes
telesaates „Õhtu“ suutis oma maski taga
hapnikupuuduses näost järjest lillakamaks muutuda ja kelle mõttetegevus jäi iga
järneva minutiga järjest aeglasemaks – „MA EI USU“, „SENI POLE JU OLNUD NII“, „KÖK-MÖKKADI-KÖGI-MÖKK“.
Tema kõrval istus telesaates tore noormees
Elvis, kes oli kordades rohkem teadlikum, teravama mõtlemisega, korrektse ja
täpsete arvamustega, kui see kõrget palka saav Üllar, kes on nüüd mõnda aega
nautinud võimutsemist ja täiesti ebakompetentsete otsuste tegemist. Ma umbes
aasta tagasi ütlesin, et ma võiksin ise minna Terviseameti direktoriks – ei,
mitte seepärast, et ma oleksin ise pädevam. Ei oleks. Aga ma oleksin vähemalt
aus ja ütleksin otse, et mul pole õrna aimugi, ma tõesti ei tea või ei oska. Kuigi tänaseks ma juba arvan, et juba ühteist tean ja oskan ka.
Me saame ja peame nõudma, et Politsei- ja
Piirivalveametis viidaks läbi põhjalik juurdlus ja toimuks suurpuhastus, et
seal ei saaks töötada mingid jõhkardid – robotinimesed, kes silmagi pilgutamata
asuvad keset kesklinna bussis nautima seda, et sunnivad väga heatahtlikul ja
toredal vanemal meesterahval peaaegu alasti riietuda ja siis veel ähvardada kummikindaga
teha ühte teatavat protseduuri. Ja seda vaid seetõttu, et inimene kõndis uhkes
üksinduses platsil ja natuke kolistas piimamannerguga selleks, et tema hääl
oleks kuuldav. Meeleavalduste mõte ongi selles, et inimeste hääl saaks
kuuldavaks.
Sellised politseinikud, kes tegelikult on ju
täielik inimkõnts, ei peaks mitte kunagi enam saama tööd üheski riigiametis.
Kui siis võibolla siiski – vanglasektoris, aga mitte sealsete valvuritena, vaid
ikka nendena, kes seal kongis seespool aega veedavad. Ma olen täiesti kindel ja teadlik, et meie riigis töötavad ka väga paljud õiglased, südamlikud ja läbinisti ausad politseinikud, kes on nüüd tänu mõndadele saanud väärimatut häbi ja alandamist läbi oma kolleegide. Ka see on äärmiselt ebaõiglane.
Me saame nõuda, et toodaks päevavalgele kõik dokumendid, mis on vajalikud välja selgitamaks, mis meie riigis on toimunud viimase aasta jooksul. Kõik tõendid, teaduslikud analüüsid, selge statistika, lepingud jne, mille põhjal seni on otsuseid tehtud. Siis me saame vaadata ja hinnata ning analüüsida, mis on seni olnud vajalik ja mis kellelegi teisele vajalik. Meil on õigus teada ja nõuda välja kõik need numbrid, mida meile on terve aasta jooksul esitatud koos tõendusega, et saaksime näha, kas ükski neist numbritest on olnud tõene või asetatud üldse õigesse lahtrisse.
Me saame otsa vaadata, kui mitu miljonit läks vasakule ja kui mitu paremale.
Meil on selleks täielik õigus ja meie rahval on selleks äärmine vajadus.
Me saame tagasi nõuda kõik need miljonid sealt vasakult ja nende eest tasuda neile, kellelt on viimasel aastal ära võetud kõik, mis neil oli. Me saame kasutada seda raha selleks, et meie riigis poleks enam kedagi, kes elaks alla vaesuspiiri. Me saame maksta õiglast töötasu nendele, kes oma tööajast on tulnud enda ja teiste eest seisma.
Millal me seda kõike saame nõuda?
Kohe nüüd ja praegu! Täna, homme, ülehomme.
Hetkel on nädalavahetus. Näiteks mina ise olen täna kell 12.00 taas Toompeal. Ma ei kutsu siinkohal kedagi üles minuga liituma. Aga kui kellegil on põhimõtted paigas ja soov ise minna, siis on see igaühe vaba tahe. Kellel on oma arvamus või ettepanek, see saab minna rahva ette ja seda vabalt
esitada. Inimesed kuulavad seal, mõtlevad kaasa, toimub just see, mis ühes
riigis tegelikult peabki toimuma – diskussioon ja avatud arutelu. Iga inimene loeb, iga arvamus loeb ja hääl on kuuldav.
Me saame teha häält – kõvemat häält, et see
kostaks ka kaugele. Me saame vahepeal mängida pilli, laulda, tantsida ja siis
taas uuesti diskuteerida. See kõik on võimalik. Juba täna – kohe praegu, sest
mina sean just hetkel sammud linna poole.
Sul on ka endal praegu valik – kas aktsepteerida seda
totaalset jama, valetamist, naeruvääristamist ja alluda. Või siis lõpetada see
koogutamine ja ajada selg sirgu – seista kahe jalaga kindlalt nii enda, oma
pere, oma laste, oma vanemate ja oma rahva eest!
Meie rahva sees on vägi. Väga võimas vägi.
Mitte kuidagi muud moodi ei saa seletada seda, et trummid kõlasid meie maal
juba 800-900 aastat tagasi enne võõrvägede sisse tulemist ja nüüd nii palju
aega hiljem on meil ikka veel oma keel, oma meel ja ka taas trummid Toompeal. See ongi
see meie vägi. Sul ei ole vaja teha muud, kui silmad lahti ja kõht kõvaks ajada
– mitte vastupidi, et silmad kõvaks ja kõht lahti nagu see on seni olnud.
Mis puust Sina tehtud oled? Mina seisan seal kindlalt, rahumeelselt, sõbralikult oma rahva
seas ja oma rahva eest. Aga samal ajal olles väga sihikindel ja terav nende osas, kes on seni
teinud kõike selleks, et meil ei saaks toimuda sellist üksmeelselt seljad koos
olemist. Nüüd on aeg muutunud. Nüüd me saame seda juba teha. Kui ei usu, siis
oma silm on kuningas.
Aitäh Sulle!
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis hiljuti panin üles ka oma isikliku pangakonto, kuhu head inimesed saavad teha ka mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.
Pikemalt sellest: https://isalugu.blogspot.com/2021/03/kas-ka-minu-tegevus-oleks-tasustamist.html
Kui oled selle läbi lugenud ja tunned või arvad, et soovid anda oma panuse minu tegevusse, siis kordan siin oma konto andmeid:
Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019
Selgitusse: "Blogi toetus"
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.
https://www.facebook.com/isalugu
Loo autor: Tarvo Alev
Küsimusele "Mida me saame nõuda?", on üks vastus - MITTE MIDAGI. Miks? Sellepärast, et omada õigust nõuda muudatusi, peab seal taga olema rahva enamuse toetus. Paarsada või paartuhat on siiski marginaalne vähemus. Enamik ühiskonnast vaatab teiekorraldatud tsirkust kerge muigega, mõned on ka vihased, et tuleb raisata ressursse korravalvurite näol, kuid mingit üldist ühiskondlikku toetust ei ole ma märganud ei sotsiaalmeedias, ei ajalehtede kommentaariumites ega ka muidu inimestega suheldes. Me elame vabas ühiskonnas, teil on õigus oma arvamust avaldada, meelt avalda jne., kuid nõuda muudatusi, mida ei toeta valdav enamus ühiskonna liikmetest, on vaid illusioon. Isegi demokraatlikus ühiskonnas allub vähemus enamuse tahtele.
VastaKustuta"Ja meie saame vastata: "VÕTA VASTUTUS!""
VastaKustutaAinult üks küsimus:
Kuna meeleavaldajad hakkavad oma tegude eest VASTUTUST kandma???