Kui lähtuda peavoolumeedia artiklitest ja sellest, mida võib kuulda telerist pidevalt, siis ikka ja jälle on seal mingid sellised huvitavad tiitlid: „vaktsiinivastane“, „maskivastane“ jne. Vaktsiinivastaseks nimetatakse neid inimesi, kes ei ole soovinud enda kehasse lasta süstida mingit ainet, mille toimes inimene ei ole veendunud või leiab, et ta ei vaja seda.
Näiteks mina olen veendunud, et minu kehasse ei ole vaja süstida õunamahla, kas selle loogika alusel muudab see nüüd mind õunamahlavastaseks? Ainult seetõttu, et ma leian, et ma ei soovi õunamahla endasse süstida?
Kui vaatan statistikale otsa, siis näen selgelt, et tänaseks üle poole Eesti elanikest pole soovinud end täielikult vaktsineerida (teha 2 vaktsiinidoosi). Poolelioleva vaktsiinikuuriga inimesi on aga veidi üle poole elanikkonnast. Kusjuures see vahe poolelioleva ja lõpetatud vaktsiinikuuri tegijate vahel on pidevalt kõikunud seal 150-180 000 inimese vahemikus. Reaalsus on ju see, et väga paljud inimesed, kes on teinud ühe doosi, siis leiavad mingil põhjusel, et nad ei soovi teist doosi üldse teha.
Kas nemad on nüüd siis vaktsineerijad või vaktsiinivastased? Kuidas seda küll nüüd ikkagi defineerida, sest algselt olid ju vaktsineerimise poolt, aga korrapealt otsustasid, et rohkem enam ei soovi. Mida need inimesed siis ikkagi avastasid või millest said teadlikuks peale esimese süsti tegemist? Miks keegi seda küsimust ei taha küsida? See ju tooks välja väga olulise asjaolu kogu selles teemas.
Üle poole elanikkonnast saavad aru
Kui ikka kogu elanikkonna peale on üle poole inimestest sellel meelel, et nad ei soovi lasta end süstida, siis on ju see selge märk, et midagi on väga mäda kogu selle teemaga. Ometi leiavad mitmed valitseva narratiivi eestvedajaid ja peavoolumeedia nende sabas, et neid tuleb kiirelt sildistada ja üldse mitte välja selgitada põhjuseid. See asjaolu on keeranud inimesed omavahel tülli, kus hommikust õhtuni käib pidev omavaheline sõnelemine, kellel on ikkagi õigus ja kes on siis see lamemaalane ja kes usaldab teadust. Kus on aga see teadus samal ajal?
Kas sellesama teaduse roll poleks tegelikult välja selgitada, mis seis siis ikkagi on? Teaduseks nimetatakse hetkel aga ainult seda, mida teostavad väga üksikud valitud isikud, kelle sõnadele on antud jumala staatus. Tihtipeale on see „teadus“ vaid sõnakõlks, mida kasutavad hoopis poliitikud või ametkondade juhtivtöötajad oma tekstides, kes kasutavad teksti sees fraasi „teadlased väidavad…“. Küll aga tulevad üsna kiirelt kokutamised, kui neilt küsida, kes on siis need teadlased, kellele viidatakse. Ega ei viidatagi – see oli lihtsalt hea ja mugav fraas, millega näiliselt oma sõnadele kaalu lisada.
Täpselt samuti on tekitatud fraasid „usaldan teadust“, „usaldan arste“. Justkui oleksid kõik teadlased ja arstid vankumatult üksmeelel. Kui nad seda oleksid, kuidas siis seletada seda, et ka Vabade Kodanike deklaratsioonile on alla kirjutanud väga mitmed arstid ja teadlased? Kuidas selgitada seda, et hiljuti esitati veel teinegi avalik pöördumine, millele on ka alla kirjutanud arstid ja teadlased?
Tegelik olukord on ju hoopis selline, et on üks suur valitsev ideoloogia, mille taga on üsna väike hulk teadlasi, kes siis oskuslikult koos PR meeskonna, turundajate, reklaamifirmade ja meediaga on loonud kujutelma valitsevast teaduslikust seisukohast. Ka arstide seisukohad pole teemas kuidagi ühesed, mida näitab juba seegi väike seik, kuidas erinevad haiglad üle Eesti on kehtestanud täiesti erinevad reeglid nakkusohu takistamiseks. Ometigi töötavad haiglates ju omaala spetsialistid ja kui oleks ikka üks ühine vankumatu seisukoht, siis poleks mõeldav, et reeglid erineksid haiglate lõikes.
Mida teadus siis tegelikult ütleb?
Teadusinimesed pole üksmeelel ka vaktsineerimise osas. Kõige valulikum teema on ju laste massvaktsineerimine, mis ongi võimalikuks saanud ainult tänu poliitilisele ja sellele ideoloogilisele survestamisele. Ma ei ole näinud veel mitte ühtegi teaduslikult põhjendatud argumenti, miks see vajalik on ja miks seda läbi viiakse. Ka sellele asjaolule on tähelepanu juhtinud mitmed tuntud teadlased ja arstid. Ometi liigub see teerull edasi ja nüüd juba käib aktiivne turundustöö ka 5-11 aastaste laste süstimise teemal.
Tegelikult on hetkeline seis selline, kus määravaks on ainult massiga manipuleerimine ja võimalikult oskuslikult inimeste arvamuse kujundamine. Teadusega pole seal mingit pistmist. Tervisega pole ka mingit pistmist. Nakkusohuga ka mitte. Mängitakse inimeste arusaamistega, egodega, nende positsiooniga, nende usuga.
See mäng on aga tänaseks juba sisuliselt läbikukkunud, sest suurem osa inimestest näeb seda hullust läbi. Jah, veel on suur hulk ka neid, kes veel vankumatult kuulutab oma usku edasi ja tulihingeliselt kaitseb seda „miskit“, millest ta ka ise lõpuni aru ei saa. Miks nad seda teevad? Ehk osaliselt seetõttu, et nad on oma identiteedi selle ideoloogiaga sidunud. Nad on algusest peale seda ju kuulutanud ning kuidas siis nüüd järsku teha kannapööret – mida teised küll arvaksid. Nii nagu ka hasartmängus on väga raske visata kaarte käest hetkel, kui oled juba panustanud suure summa, siis kuigi on näha, et seis on väga täbar, siis ikkagi mängib inimene edasi, sest sellel hetkel on jube keeruline oma meelsust muuta.
On ka neid inimesi, kes ise absoluutselt ei süvenegi teemasse – avavad uudised, loevad sealt pealkirju, kus siis kirjas just need valitseva ideoloogia lööklaused ja selle põhjal kujundabki oma vankumatu arvamuse, kuidas asjad on. Temale sellest piisabki, et minna juba kaaskodanikele seda tõde kuulutama või veel hullem – teda mutta trampima, sest va totu ei ole ju lehest neid pealkirju nii hästi mõistnud kui tema. Lisaks eksisteerivad veel samalaadselt mõtlevate inimeste grupid ja kogukonnad, kus siis saavadki veel teistelt kinnitust, et just nii ongi õige. Seda olukorda kasutab oskuslikult ära just see ideoloogia ladvik ja rõõmuga hoiabki neid inimesi selles lõksus kinni.
Küll aga vähehaaval ka sealt rindelt tilgub osa nende hulka, kes hakkavad küsimusi küsima. Kui juba küsimusi küsida, siis on see teatav vastandumine ning teda hakatakse grupist välja puksima. Või siis saab määravaks asjaolu, et see inimene kogeb oma nahal või oma lähedase kaudu, et reaalsuses polnudki asjad päris nii nagu ta oli siiralt uskunud. Just seda näeme ka reaalses statistikas ainuüksi vaktsineerimise kohalt kus inimesed on küll teinud ühe vaktsiinidoosi, kuid ei soovi teha enam teist. Algselt pidi ta ju seda vaktsiini pooldama, sest muidu poleks ta seda üldse teinud. Seejärel aga toimus midagi, mis tema meelsust muutis. Nüüd on aga ka tema lahterdatud automaatselt „vaktsiinivastaste“ nimekirja.
Kui kaua see siis kestab?
Tõenäoliselt enam mitte liiga kaua – kuigi endiselt on võim ja rahakott suures osas just ideoloogia juhtide poolel, siis nende toeatajate hulk kahaneb iga päevaga. Eks iga suur tükk ajabki ju suu lõhki, siis on seda selgelt näha ka hetkel toimuvast – mida rohkem nad oma ideoloogiat peale suruvad, seda enam on inimesi, kes sellest enam midagi kuulda ei taha. Näiteks kasvõi see kolmas vaktsiinidoos – kindlasti on neid, kes seda teha lasevad, aga selge on see, et see inimeste hulk on juba üsna väike. Kui juba ca pool täiskasvanutest ei oma isegi seda covid passi, siis ka see on selge märk, et väga palju on neid inimesi, kes ei lähegi ideoloogiaga kaasa.
Hetkel käib veel ülikiire võidujooks ajaga, sest juba mõne kuu jooksul on näha, kuidas suur hulk neist vaktsineeritutest haigestuvad ja nende väidetav kaitse osutub rohkem õhumulliks ja tühjaks lubaduseks, millega nad lihtsalt haneks tõmmati, sest algselt oli ju jutt selgelt sellest, kuidas vaktsiin kaitseb nii Sind, kui teisigi. Kuigi pole veel olnud ühtegi teaduslikku argumenti, mis tõendaks, kui see ei suuda kaitsta inimest ennast, kuidas peaks veel suutma kedagi teist kaitsta.
Mina olen täiesti veendunud selles, et parim kaitse selle haiguse vastu on loomulik immuunsus, mille toodab inimese keha ise kui on selle viirusega kokku puutunud. Väga paljudel inimestel on see tänaseks juba olemas – paljudel ehk isegi enda teadmata, sest võivad olla selle hirmsa haiguse läbi põdenud nii, et ise seda ei märganudki. Kui hirmus saab haigus küll olla, kui seda on võimalik selliselt läbi põdeda? Kui selliselt põevad läbi normaalse immuunsusega inimesed, keda on elanikkonnast selge enamus, siis mis argument on ikkagi end süstida ja siis jääda sõltuvusse sellest süstist, mida peab korra või paar korda aastas muudkui edasi süstima. Loomulikult on see väga kasulik vaktsiini tootjale, aga kuidas peaks see olema kasulik ühiskonnale tervikuna?
Jätan siinkohal oma kirjutamise katki ja lasen igal lugejal endal ise edasi mõelda ja arutleda enda sees ja ehk isegi mõne inimesega enda ümber, kellega on võimalik asju arutleda ja kes teda koheselt seepeale kuidagi sildistama ei hakka.
Kuna tegutsen selle blogi osas vaid annetuste toel, siis alljärgnevalt leiad konto andmed, kuhu head inimesed saavad teha mulle toetusi, kes arvavad, et minu tehtav panus on oluline ja väärib ka mõningast tasustamist.
Pikemalt sellest: https://isalugu.blogspot.com/2021/03/kas-ka-minu-tegevus-oleks-tasustamist.html
Kui oled selle läbi lugenud ja tunned või arvad, et soovid anda oma panuse minu tegevusse, siis kordan siin oma konto andmeid:
Tarvo Alev
EE79 1010 0104 5829 6019
Selgitusse: "Blogi toetus"
- - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - - -
Kui soovid saada kiiremini infot, uutest blogis ilmuvatest lugudest, siis mine blogi facebooki lehele ja märgi see meeldivaks või hakka jälgima, siis saad järgmisel korral koheselt teada, kui olen avaldanud uue loo.
https://www.facebook.com/isalugu
Loo autor: Tarvo Alev
Kommentaarid
Postita kommentaar