Töö, mida teen hinge ja armastusega

Umbes 8-9 aastat tagasi oli minu elus selline hetk, kus hakkasin tundma, et see töö, mida igapäevaselt tegin, ei pakkunud enam seda rahulolu nagu see varasemalt oli olnud. Tegelesin erinevate IT alaste tööde, kujundustööde ja mitmete veebiprojektide loomisega. Kunagi tegin seda õhinal nii, et silmad särasid ja see töö pakkus mulle rõõmu. Ühel hetkel hakkasin aga täheldama, et see rõõm sellest tööst oli hakanud kaduma. Igapäevaselt pigem sundisin end töötama ja mida enam seda tegin, seda suurem oli tõrge selle vastu. Olin selle valdkonnaga tegelenud juba pikki aastaid ja selle aja sees kokku puutunud ka väga erinevate tööalaste probleemidega, läbi teinud mitmeid muutusi ja ka töö iseloom oli ajas muutunud. Kõik see oligi kuhjunud ja tundsin, et see valdkond on minu jaoks ammendunud.

Paraku ei teadnud aga seda, mida peaksin edasi tegema. Sellele järgnes mõneaastane periood, kus ma ei teadnudki, mida ma tegelikult teha tahaksin. Mõned ideed käisid peast läbi, kuid küll oli üks või teine põhjus, miks ka need ei olnud asjad, millega saaks tegeleda. Nii ma siis elasingi sellises segases seisus ja tegin ikkagi omale tuttavat tööd, sest kuidagi pidi ju ka raha teenima. Seega sundisin end töötama puhtalt raha pärast, sest tasu töö eest oli päris hea – vahel sai isegi loetud tundidega teenida summa, milleks mõnel muul töökohal kuluks isegi terve nädal. Raha aga ei toonud tagasi seda kirge töö vastu – seda tahet sellega tõesti tegeleda.

Ühel hetkel hakkasin mõistma, et olen juba aastaid käinud ringi nii, et fotokaamera ripub mul pidevalt kaelas. Olin aastaid olnud hobifotograaf ja eks natuke seda ka oma töös ära kasutanud. Polnud aga kordagi mõtelnud sellele, et just fotograafia võiks olla see ala, mida teen ju hinge ja armastusega ning mis võiks hakata mulle ka elatist teenima. Karjäärivahetus on üldse keeruline ala, aga veel keerulisem on seda teha täiesti omal käel – jätta selja taha oma IT tööd ja hakata iseendale tööandjaks fotograafina. Mul kulus ca 1,5-2 aastat kuni selle hetkeni, kus julgesin nimetada end fotograafiks ja igapäevaselt ainult seda tööd teha. Tänaseks olen jõudnud sinnani, et mul on oma fotostuudio, kus pakun igapäevaselt fototeenuseid – pildistan peresid, noorpaare, lapsi, lapseootust, aga ka lemmikloomi. Pidevalt otsin vaheldust erinevate žanrite ja temaatiliste stuudionurkade näol, et ka see töö ei muutuks liialt rutiinseks. Seda aitab saavutada ka see,  et käin palju looduses pildistamas s.t. ikka inimesi looduse taustal ja on ka mitmeid sündmuste ja ürituste kajastamist.

Fototöös leidsin enda jaoks uuesti selle fenomeni, et mu silmad säravad ja teen seda tõesti kogu hingega. Isegi siis kui olen väga väsinud või mingi mure küüsis, siis paar minutit peale fotosessiooni algust on see kõik ununenud ja ma olen täielikult oma töö sees – selles hetkes ja annan endast maksimumi. Minu jaoks on kõige olulisem nautida protsessi ja saavutada hea lõpptulemus ja seetõttu teen päris tihti fotosessioone pikemalt kui algselt planeeritud oli – selle eest ei küsi klientidelt raha juurde, vaid tegemist mu enda sooviga luua väga ilusad pildid. Olen ka klientidelt saanud rohkelt tagasisidet selle kohta, et olen inimene, kes teeb tööd kogu hingega – seda on alati väga hea kuulda, sest see annab veelgi enam kinnitust sellest, et olen õigel teel ja tegelen just selle alaga, mis mulle sobib.

Miks ma seda kõike kirjutan?

Mu tänane sõnum on see, et ülioluline siin elus on leida enda “tee” ja teha just seda tööd, mis pakub tegelikku rahulolu. Isegi kui tundub, et tegemist võib olla valdkonnaga, mis ei too piisavalt sisse, siis võiks korra mõtelda, kas ehk on tegemist järjekordse hirmuga ja see on ainult oletus, et sellega ei suuda piisavalt teenida. Kui järgida oma sisetunnet ja seda õiget kutsumust, siis enamasti tekivad ka need lahendused või võimalused, mis annavad soovitud tulemuse ja tulu.

Kui töötada just sellisel alal, et saad täie veendumusega öelda “ma armastan oma tööd”, siis on tagatud see, et tööpäeva lõpus ei pea tundma seda vaimset väsimust ja halba tuju ning ka hirmu, et juba homme pean sama asja uuesti tegema. Selle asemel on enda sees mõnus ja hea tunne, mis kiirgab ka Sinust väljapoole. Seda märkavad ka teised inimesed ja seda energiat jätkub ka selleks, et oma perele ja lastele pakkuda. Ehk siis tehes seda tööd, mida armastad, tunned end vabama ja õnnelikumana ning seeläbi jätkub seda positiivsust ka Sinu lähedastele.

Meis kõigis on olemas mingid valdkonnad, milles oleme väga head ja mille jaoks justkui olemegi loodud. Mõnel on antud muusikaline anne, teine oskab joonistada, kirjutada, asju remontida, puidust voolida, väga hästi rääkida – seda loetelu võiksin lõputult jätkata. Tihti me isegi ei teadvusta endale, mis on meie oskused ja seetõttu ei ole võimelised ka seda rakendama oma töös. Aga just need oskused on need, mida tehes tunneme end hästi ja kust võib leida enda jaoks nii palju rõõmu, rahulolu ja ka vabadust.

Mina ise tean, et minu jaoks on ka kirjutamine see tegevus, milles tunnen end tugevalt ja väga hästi. Ma ei saagi hetkel aru, miks ma sellega juba palju varasemalt pole tegelenud. Ma ei kirjuta mitte üldsegi mingist kohustusest või vajadusest kellelegi midagi tõestada, vaid mulle siiralt meeldibki seda teha. Ka praegusel hetkel naudin seda tegevust ja vaatan pidevalt kella ja nö “varastan” juurde minuteid teiste toimingute arvelt, millega pean kohe ka tegelema hakkama.

Mul on ka kolmaski valdkond, millega veel tegelen ja mis samuti mulle väga meeldib, aga sellest kirjutan mõnel järgneval korral. Hetke sõnum on aga see, et vaadake endasse ja leidke endast üles see, milles Te olete head, tugevad või osavad. Tegemist võib olla mingi asjaga, mida märkamatult igapäevaselt teete ja mida ise ei teadvustagi endale, et see tuleb hästi välja. Võib olla teised inimesed kõrvalt on isegi ütelnud ja imestanud, kuidas suudate midagi sellist teha ja ikkagi ise ei taha uskuda või tunnistada, et tegemist Teile omase oskusega. Kui see valdkond üles leida ja sellele rohkem keskenduda, siis ehk just sealt leiate selle, mis on justkui alati puudu olnud. Taaskord osake sellest rahulolust või oma südame järgimisest.